Eestis sündis laps külmutatud munasarjakoest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Maailmas on umbes 70 last, kes on sündinud tänu sellele, et nende emade munasarjakudet on külmutatud. Ilma selle keeruka protseduurita poleks neil vähidiagnoosiga naistel ilmselt olnud kunagi võimalik emaks saada.

Naistel, kel avastatakse kasvaja ning kes seetõttu peavad läbima keemia- või kiiritusravi, tekib suure tõenäosusega menopaus, kuna ravi on toksiline ja selle tulemusena sureb suurem osa munarakkudest. Teisisõnu jäävad need, sageli noored naised ilma võimalusest saada laps.

Tänapäevaste ravivõimaluste juures on aga võimalik enne ravi alustamist külmutada munasarja kude, et seda siis pärast kasutada ning võimaldada naisel siiski lapsi saada.

Tõsi, munarakkude külmutamine on tänapäeval küllalt tavaline ja laialt levinud protseduur, kuid selle jaoks on vaja sobivat ajahetke ning selle leidmine võtab aega. Aega, mida vähipatsientidel sageli pole. Seega on munasarja koe külmutamine kiirem protseduur.

Sellisel moel sündinud lapsi on maailmas üsna vähe, umbes 70. Eesti teadlaste ja arstide abiga on üks selline beebi ilmale tulnud ka Eestis, seda veel ajal, kui enamikus Euroopa riikides polnud ühtki sellist last sündinud.

Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets selgitab, et kui üksikuid munarakke on üsna lihtne külmutada, siis munasarja kudet külmutada on juba oluliselt keerulisem.

Andres Salumets oli üks neist, kes alates 2010. aastast aitas NovaVita kliinikus külmutada 17 naise munasarja kudesid. Need naised olid vanuses 18–32 aastat, seega noored, kel emakssaamine veel ees.

Kuidas selline protseduur käib?

Kuna need patsiendid on saanud vähidiagnoosi, tuleb tegutseda kiiresti: kude peab saama külmutatud enne ravi alustamist. Selleks võetakse naise munasarja pinnalt koetükike. Kude külmutatakse nagu bioloogilisi kudesid ikka külmutatakse: spetsiaalsete aparaatidega langetades temperatuuri etapiliselt, 0,2 kraadi minutis.

Oluline on, et kude ei saaks külmutamise käigus kahjustada. Õige külmutamise juures võib nii munarakke ehk „naise viljakust“ säilitada kümneid aastaid.

Kui naine on kasvajast täielikult paranenud ning on soovib saada last, on külmutatud koega võimalik edasi talitada kahel moel.

Võimalik on seesama kude siirata tagasi munasarja. „Siis on võimalik ka loomulikul teel viljastumine,“ nendib Salumets. „Kuid ei pea üldsegi siirdama munasarja,“ lisab ta.

Eestis on tehtud kaks siirdamist, kus munasarjakude pandi hoopis naise kõhuõõnde. Ühe korral soole ja kõhuseina vahele, teisel korral kõhu peale lihastaskusse. Pärast munasarjakoe tagasisiirdamist stimuleeritakse seda hormoonidega, mille tagajärjel hakkavad küpsema munarakud. Ultraheliga vaadates võetakse süstlaga välja folliikulid, mis seejärel viljastatakse katseklaasis ning viiakse siis naise emakasse.

Keskmiselt toimib tagasisiirdatud munasarajakude naise kehas umbes pool aastat.

Just selliselt sündis naistearsti Triin Tammiste ja NovaVita kliiniku abiga 2014. aastal ka Eestis esimene terve laps naisele, kel oli ravitud rinnavähki. Oluline on aga see, et eesti teadlaste ja arstide abil on see protseduur Eestis võimalik. 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: