Kehv õhk ja valgus põhjustavad põhikooli jooksul kuni aastast mahajäävust ({{commentsTotal}})

Koolide sisekliimast tulenevad mõjutused on väga sarnased büroohoonete sisekliima mõjudega.
Koolide sisekliimast tulenevad mõjutused on väga sarnased büroohoonete sisekliima mõjudega. Autor/allikas: Victor Björkund/Creative Commons

Kehv sisekliima ehk vale temperatuur, õhuniiskus, valgus ja õhu liikumine võib põhjustada teadmistes kuni aastast mahajäävust põhikooli lastel ning ligi 15-protsendilist tööviljakuse langust kontoritöötajatel.

Elari Udam on kinnisvaraekspert ja Pindi kinnisvara tegevjuht ning oma töö raames puutub ta kokku nii tänapäevase ehituse kui ka TTÜ ehitustedlastega, kes rääkisid sel nädalal “Uudishimu tippkeskuses” energiatõhusast ehitusest.

Kui töötajal on kontoris olles kehv olla, saab ta liikuda ja otsida endale võimalusel töötamiseks mõne teise laua. Koolis on aga õpilane sunnitud õppima selles keskkonnas, mille kool on talle loonud.

Kui klassiruumis on kehv sisekliima, paneb see lapsed sundolukorda, kus nende töövõimekus väheneb märkimisväärselt.

“Minu jaoks oli ühest uuringust kõige ehmatavam järeldus see, et kui laps õpib üheksa aastat koolis, näiteks põhikoolis, siis ta jääb maha ühe aasta, kui seal on halb sisekliima,” rääkis Elari Udam.

Kehv sisekliima mõjutab nii täiskasvanud töötajaid kui õpilasi, toob kaasa tööviljakuse olulise languse. See vähendab keskendumisvõimet, põhjustab tähelepanu hajumist ja väsimust.

Sisekliima kulu: 15 protsenti tööviljakuse langust

Kui panna see teadmine ümber kontoritöö konteksti, siis kui palju kahju, sh mõõdetavat majanduslikku kahju, võib kaasa tuua kehv sisekliima?

Elari Udam tõi välja, et ka seda on uuritud ning leitud, et kehv sisekliima tingib keskendumisvõime ja tööviljakuse langust. “Need ettevõtted ja organisatsioonid, kus inimestel ongi suur osa kontoris istumist, mõjutab sisekliima samuti 10–15 protsenti tööviljakust.”

Majanduslikult mõõdetuna väljendub see selles, et inimene jääb haigeks ja on töölt ära. Samuti läheb inimesel ühe asja tegemiseks rohkem aega. 

“Kui organisatsiooni kuludest palgakulu on 60–80 protsenti. Sealt 10–15 potsendiline viljakuse langus tähendab otsest majanduslikku kahju sellele organisatsioonile.”

Kui energiakulud moodustavad organisatsiooni tegevuskuludest ligikaudu ühe protsendi, siis sisekliima pealt kokkuhoid toob kaasa hoopis suurema kulu.

Säästukoht: suured ventilatsiooniruumid

Tänapäevaste energialahenduste juurde kuulub ka see, et ventilatsioon ei lase soojusel lihtsalt vetilatsioonitorust õhku kaduda. Soojustagastus ehk väljaminevast õhust võetakse välja soojus ning seda kasutatakse ära maja kütmisel.

Elari Udam toob aga välja, et mida suurem on maja seda suuremad on tõhusad ventialtsioonimasinad, mis sisekliimat tagavad. Paraku tahetakse sageli just ventilatsiooniruumide pealt raha kokku hoida ja projekteeritakse need ruumid väikesed. Kohe nii väikesed, et mõnikord ei mahu seal hooldustöidki tegema.

Tänapäeval büroohooneid ehitades tuleks eesmärgiks võtta see, et nendes majades tegutsemine muutub järgmise 5–10 aasta jooksul märkimisväärselt. See tähendab, et ruumid tuleks ehitada n-ö paindlikult ehk võimalusega neid ümber korraldada.

Usutulusest Elari Udamiga selgus päris mitu mõtlemapanevat asjaolu. Täispikka intervjuud saab vaadata allolevast videost.

“Uudishimu tippkeskuse” energiatõhusa ehituse teemat jätkab esmaspäeval Eeva Esse saates “Agenda”, kus juttu tuleb haige maja sündroomist.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: