Vanu merekalu on väga vähe alles jäänud ({{commentsTotal}})

kalad
kalad Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Väga asjatundliku ja pika kogemusega inimese kohta öeldakse mõnikord piltlikult, et tema on juba vana kala. Mida aeg edasi, seda piltlikumaks see ütlus läheb, sest nagu teatavad Ameerika teadlased, vanu kalu jääb maailma meredes üha vähemaks.

Kalu jääb meres üldse vähemaks, aga vanu kalu jääb vähemaks eriti hoogsalt. Lewis Barnett Seattle'is asuvast Washingtoni ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et Põhja-Ameerika ja Euroopa lähedastes kalapüügipiirkondades on vanemaealiste kalade arvukus alates arvepidamise algusest kahanenud keskmiselt 72 protsenti.

Arvet on eri paigus peetud küll eri pikki aegu, 24 kuni 140 aastat, aga eks arvepidamist on enamasti ju alustatud ka samal ajal kui massilisemat püükigi. Nii et vanade kalade kahanemus tuleb ikkagi enam-vähem loodusliku või loomuliku nivooga võrrelduna.

Mõnd liiki kalade, näiteks turskade seas, on vanemate isendite arv kahanenud lausa enam kui 95 protsenti.

Võiks ju arvata, et mis sellest siis on, kui eakamaid kalu vähemaks jääb, sest ega need ju enam järglasi anna. Nii arvates aga eksitaks, sest tegelikult annavad vanad ja suured kalad veel rohkem järglasi kui noored.

Kalu veel õnneks meredes on, aga trilobiitidest on järel ainult fossiilid. Õnneks on trilobiitidest veel fossiilegi järel ja nõnda saavad teadlased neid uurida.

Mida uuemat on neis uurimusis selgunud, seda rääkisid suvel Tallinnas konverentsil käinud maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Lähemalt tuleb sel teemal juttu homses Labori saates, mis algab homme õhtu poole, viis pärast viit.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: