Erinevad putukad näksivad võilillest pea kõiki võimalikke osi ({{commentsTotal}})

Inimesed on võililli söönud aegade algusest. Kuid mida söövad erinevad putukad võilillede küljest?

Võilillede peal maiustavaid mesilasi ja kärbseid on igaüks meist näinud, kuid on ka veel teisi tegelasi, kes sealt midagi maitsvat leiavad.

Noor ritsikas - talle maitsevad õie tolmukad. Need süüakse koos tolmuga poole lühemaks.

Hallrohukas jätab tolmukad alles, sööb nende küljest vaid õietolmu ja salatiks hammustab kõrvale kroonlehtede küljest tükikesi. Kuna ritsikas on hallrohukast suurem, siis ritsikat nähes ta kohkub ja paneb plehku. Saades aru, et ohtu pole, tuleb ta õiele tagasi, ehmatades omakorda ritsikat.

Surukärblased õisi närida ei saa , sest neil pole selliseid suiseid , millega hammustada saaks. Neil on pikk imikärss, millega nad õienektarit imevad. Imikärss on neil nii pikk, et nad ei pea isegi imemiseks kummardama. Lisaks taimemahladele toituvad surukärblased ka teistest putukatest. Oma ohvri haaravad nad lennult, maanduvad ja imevad selle tühjaks.

Võililleõiel söömine on surukärblasele mõnikord ka ohtlik. Seal võib ta sattuda näiteks krabiämbliku lõugade vahele.

Samas kõrval söövad teised surukärblased rahulikult edasi, ega tee numbrit, et nende suguvenda parajasti süüakse.

Surukärblane on väiksele krabiämblikule korralik suutäis, ometi tekib ämblikul kiusatus veel lisa haarata, kui hallrohukas talle käeulatusse satub. Aga mida sa ta'st ikka haarad, kui endal selline ports alles hambus on.

Kilpmardikas on toidulauavalikuga seekord eksinud. Tema toidutaimedeks on erinevad mündid ja võilille pealt ta midagi maitsvat ei leia. Ta on veidi segaduses ja üritab meeleheitlikult kroonlehtede vahelt midagi sobivat leida. Kui ta lõpuks taipab, et on vale taime peal, siis liigub edasi, lootuses leida õige.

Seda, kuidas erinevad putukad võilillede kallal maiustavad, saab vaadata "Osoonist", mis on ETVs eetris esmaspäeviti kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: