Inimkatse: linnainimene metsas olematute vahenditega ellu jäämas ({{commentsTotal}})

“Osooni” toimetaja Kristo Elias proovis ellujäämiskursusel õpitut praktikasse panna ja veeta öö rabas väheste vahenditega.

Glükoositabletid, termokile, suur prügikott, nöör ja korralik pussnuga ei võta kotis palju ruumi ja kuluvad hädaolukorras marjaks ära. Kaasapandud takjajuure kasulikkust ta veel mõista ei oska.

Lisaks saab Kristo kaasa kompassi ja piirkonnakaardi, sest liiga kergelt nutitelefoni GPS-i peale lootma jäämine võib hoopis karuteene teha ja enne väikest eeltööd kaardiga ei tasuks üldse tundmatusse kohta matkata.

Kohv. “See vala kohe minema. Must tee, kohv, alkohol viivad kehast välja suures koguses vett, aga vesi on meie keha kütus, ehk et must tee viib suuremas koguses vett välja kui see ise sisaldab, seda sa küll ei vaja,” õpetab ellujäämisinstruktor.

Vesi küll, aga mitte lihtsalt. Parem on võtta Borjomi või mõni muu soolarohke vesi, Häädemeeste, ka Värska oleks parem. Inimene ei kaota mitte ainult vett, vaid higistades ka mineraale ja sooli, mis viib krampide, peavalu ja muu ebamugavani.

Rabal on kummaline komme. Juba vanarahvas teadis, et raba imeb endasse. “Suo imeb!” Tegelikult ei ime raba midagi. Tekib hoopis vaakum.

Rabas pole seetõttu mõtet kasutada ka keppi niimoodi. Rabas tuleb toores roigas visata ohtlikes kohtades hoopis pikali.

Raba peal ohukohtades tuleb astuda täistallaga nagu karu, sest kand lõikab. Täistallaga astudes saab veenduda, et pinnas kannab.

Kuula mulinat! Kui mulin juba tuleb, siis pinnas ei kanna ja vajudki läbi.

Kui nüüd hakkatagi ennast välja sikutama teise jalaga, siis vajuks teine jalg ka sisse. Esimene asi kui rabas sisse vajude, olgu siis põlvini või puusadeni, tuleb latt  panna risti ette. See aitab puhul, kui vajud juba rinnuli, siis annab keerata end külitsi lati peale.

Lõpetuseks ütleb ellujäämistreener:

hirmu tuleb tunda ainult siis, kui sa pole üksi. Inimesel tuleb karta vaid teist inimest.

Niikaua kuni oled looduse rüpes ja seda loodust tunned, austad, nii kaua ei ole sul tarvis karta karu ega mesilast.

Kuidas Kristo Eliasel rabas ellujäämine läks, saab vaadata “Osoonist”, mis on ETVs eetris esmaspäeviti kell 20.00.

Toimetaja: Kristo Elias, Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: