Värkvõrk paneb proovile eestlaste fantaasia, unustada ei tohi turvariske ({{commentsTotal}})

Asjade internet võimaldab võrku ühendada pea piiramatult seadmeid, mis suudavad täita neile ette antud ülesandeid. Ühelt poolt loob see rohkelt uusi võimalusi teenuste arendamiseks. Teisalt tekitab see juurde riske küberturvalisuse vallas. Mõlemas vallas on nii mõndagi ära teha ka eestlastel.

Nutikad valgustid
Eesti võrgutehnoloogia ettevõtet Thinnect arendab koostöös Tallinna tehnikaülikooli automaatikainstituudiga NUTIKAS toetuse abil targa keskkonna võrgutehnoloogiat, mis võimaldab võrku ühendatud valgustite arukat juhtimist.

"Keskendume oma tehnoloogiaga asjade interneti viimasele 200 meetrile," rääkis Thinnecti juht Jürgo Preden. Selleks vajaliku tehnoloogia arendamine sai alguse Predeni teadustööst TTÜ-s juba 14 aasta eest.

 

"Thinnecti puhul võtame selle tehnoloogia ning rakendame seda valgustuse juhtimisel nii tänavavalgustuses kui ka ärihoonetes. See võimaldab juhtida näiteks valgustugevust ja valguse värvitemperatuuri vastavalt kliendi soovidele. Targa keskkonna võrgutehnoloogia leiab kasutust valgustis, muutes need arukaks. Tal on reeglid, kuidas ta peaks käituma," selgitas Preden. Selleks võtab valgusti infot keskkonnast ja internetist

Omavahe suhtlevad valgustid raadioside abil. Thinnect tehnoloogiat on rakendatud nii Tallinna ja Tartu tänavavalgustuses kui ka ärihoonetes. Tänavavalgustuses leiab see rakendust veel viies riigis, siseruumides ka USA-s.

Suhtlevad asjad – kas õnn või õnnetus?
Tallinna tehnikaülikooli automaatikainstituudi professori Leo Mõtuse sõnul on võrku ühendatud ja omavahel suhtlevatest asjadest esimest korda räägitud juba 1980. aastatel. Toona taheti tööstusettevõtetes omavahel rääkima panna erinevad tööpingid ja seadmed ning töökohad. Tänapäeval oleme jõudnud selleni, et üha sagedamini suudab masin saada paremaid lahendusi kui inimene.

"Inimene on rutiinse vaimse töö seisukohalt üsna algeline seade. Tehisseadmed on rutiinse töö peale palju tugevamad. Masinatel on tekkinud n-ö ilmnev käitumine ja ilmneva käitumise analüüsivõimalus. See annab selle osa, milles masinaid kogu aeg süüdistatakse, et neil seda pole ehk sellise geniaalsuse sädeme. Ehk masin suudab välja mõelda ka asju, mida talle pole ette öeldud," arutles Mõtus.

Tänapäeval on võimalik omavahel suhtlema panna peaaegu kõike. "Raadiosagedus on selleks üks näide. Küsimus on, kas me oskame piisavalt mõistlikke ja tarku autonoomseid seadmeid teha nii, et nad kõik peaksid rääkima. Poliitikud on toonud näiteks külmkapi täitmise. See on küll kena rakendus, aga näitab fantaasia piiratust," rääkis Mõtus

Küberhügieen vajab tähelepanu

Mõtus juhtis tähelepanu, et võimalike kasulike rakenduste kõrval ei tohiks unustada ka riski, mis peitub uues internetis, kus on omavahel ühendatud asjade internet ja inimeste internet. Selleks on küberrünnakud, mistõttu tuleb paralleelselt mõelda ka üha enam küberturvalisuse arendamisele.

"On olnud juhtumeid, kus läbi asjade interneti on tungitud inimeste poolsesse internetti ja tehtud laastamistööd. Lihtsam asi on teenuse häirimine. Raskem asi on see, kui õnnestub kavalamalt rünnata ja muuta seadme tööalgoritmi. Üks näide on mõne aasta eest Iraani tuumaseadmetele tehtud rünnak," rääkis Mõtus.

Keerukate võrgusüsteemide arendamise kõrval tuleks tähelepanu pöörata kasutajate teadlikkuse parandamisele. Inimeste käitumismustreid küberruumis paremini tundma õppimiseks ja riskikäitumise vähendamiseks teevad TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadlased koostööd küberturbeettevõttega Cybexer Technologies. Tõhusamad küberhügieeni harjumused kujutaksid puhvrit ka maailmas järjest sagenevatele küberünnakutele.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: