Lugeja küsib: miks on samas kontoris mõnel inimesel külm, teisel palav? ({{commentsTotal}})

Lugeja ja televaataja Mait küsis meilt juba kevadel, miks tajuvad inimesed samas ruumis temperatuuri erinevalt ehk miks on mõnel kontoris pidevalt külm, teisel palav?

Pika vastuse saab tänasest „Uudishimu tippkeskuse“ saatest, lühema vastuse anname aga kohe. See on sisekliima.

Inimesed arvavad sageli, et õhutemperatuur on see, mis mõjutab mugavustunnet ruumis. „Tegelikult see nii ei pruugi olla. Inimese mugavustunnet mõjutab operatiivne temperatuur, mis on õhu- ja pinnatemperatuuri keskväärtus,“ selgitas Tallinna tehnikaülikooli prodekaan ning kütte ja ventilatsiooni professor Hendrik Voll.

See teebki võimalikuks olukorra, kus kontoris on 22 kraadi, aga kui kontori aknapind on suur ning akna temperatuur on madal, siis lihtsustatult öeldes tundub see nii: õhutemperatuur 22, sellele liidame aknapinna temperatuuri 12 kraadi ning jagame kahega. Operatiivne temperatuur ehk see kuidas inimene seda tajub, on 16 kraadi.

Uutes energiatõhusates hoonetes on operatiivne temperatuur ühtlasem. Vanades ja renoveerimata majades on see siiski jätkuvalt probleem.

Maksimaalne rahuloluprotsent, mis on ruumis võimalik sisekliima suhtes tekitada on 95 protsenti. „Alati on viis protsenti inimesi, kellele see keskkond tundub liiga külm või liiga soe,“ nendib Henrik Voll.

Sisekliima on rakendusteadus, mis on tipptasemel siis, kui teda pole näha.

Pikemalt saab vaadata TTÜ teadlaste tegemisi energiatõhusa ehituse vallas „Uudishimu tippkeskuse“ saatest, mis on eetris neljapäeviti pärast „Aktuaalset kaamerat“. Samal teemal jätkub arutelu Facebookis reedel kell 10 teematrellidega #tipukas. Saatejuht Eeva Esse võtab teema kokku esmaspäeval saates „Agenda“. 



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: