Lugeja küsib: miks on samas kontoris mõnel inimesel külm, teisel palav? ({{commentsTotal}})

Lugeja ja televaataja Mait küsis meilt juba kevadel, miks tajuvad inimesed samas ruumis temperatuuri erinevalt ehk miks on mõnel kontoris pidevalt külm, teisel palav?

Pika vastuse saab tänasest „Uudishimu tippkeskuse“ saatest, lühema vastuse anname aga kohe. See on sisekliima.

Inimesed arvavad sageli, et õhutemperatuur on see, mis mõjutab mugavustunnet ruumis. „Tegelikult see nii ei pruugi olla. Inimese mugavustunnet mõjutab operatiivne temperatuur, mis on õhu- ja pinnatemperatuuri keskväärtus,“ selgitas Tallinna tehnikaülikooli prodekaan ning kütte ja ventilatsiooni professor Hendrik Voll.

See teebki võimalikuks olukorra, kus kontoris on 22 kraadi, aga kui kontori aknapind on suur ning akna temperatuur on madal, siis lihtsustatult öeldes tundub see nii: õhutemperatuur 22, sellele liidame aknapinna temperatuuri 12 kraadi ning jagame kahega. Operatiivne temperatuur ehk see kuidas inimene seda tajub, on 16 kraadi.

Uutes energiatõhusates hoonetes on operatiivne temperatuur ühtlasem. Vanades ja renoveerimata majades on see siiski jätkuvalt probleem.

Maksimaalne rahuloluprotsent, mis on ruumis võimalik sisekliima suhtes tekitada on 95 protsenti. „Alati on viis protsenti inimesi, kellele see keskkond tundub liiga külm või liiga soe,“ nendib Henrik Voll.

Sisekliima on rakendusteadus, mis on tipptasemel siis, kui teda pole näha.

Pikemalt saab vaadata TTÜ teadlaste tegemisi energiatõhusa ehituse vallas „Uudishimu tippkeskuse“ saatest, mis on eetris neljapäeviti pärast „Aktuaalset kaamerat“. Samal teemal jätkub arutelu Facebookis reedel kell 10 teematrellidega #tipukas. Saatejuht Eeva Esse võtab teema kokku esmaspäeval saates „Agenda“. 



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: