Ehitusteadlane: paneelmajad seisavad vajadusel veel 500 aastat ({{commentsTotal}})

Eeva Esse koos professor Jarek Kurnitskiga arutamas magalarajoonide ehituse üle.
Eeva Esse koos professor Jarek Kurnitskiga arutamas magalarajoonide ehituse üle. Autor/allikas: Margo Siimon/Luxfilm

Ehitusteadus on liikunud sedavõrd palju edasi, et meil on vastus, kas ja kui kaua paneelmajad vastu peavad. Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadlased julgevad uuringute ning välja töötatud tehnoloogiate varal öelda, et õige renoveerimise korral püsivad betoonelamud täpselt nii kaua kui vaja.

Ainuüksi Tallinna ja Tartu magalarajoonides elab rohkem kui 40 protsenti Eesti elanikkonnast. Ligi 20 000 korterelamust, mis Nõukogude ajal ehitati, on tänapäevase ehituskuuri läbi teinud vaid umbes 700.

„Kui need majad tehakse terviklikult korda, siis nad seisavad siin järgmised 500 aastat või nii kaua kuni elanikel või korteriühistutel neid maju on vaja,“ selgitab Tallinna tehnikaülikooli professor ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juht Jarek Kurnitski.

Meie magalarajoonide majad on betoonelementidest majad ja seni on nende lagunemist põhjustanud üksnes asjaolu, et betooni sees olev metallarmatuur korrodeerub ja roostetab, mille tagajärjel võivad küljest ära kukkuda rõdud või sandwich-elementide väliskoorikud.

Renoveerimisel aga väliselemendid ankurdatakse ning neile pannakse ümber soojustus. Pärast renoveerimist on hoone kandvad konstruktsioonid soojas ja kuivas ning sellega peatub täielikult ka lagunemisprotsess.

See tagab neile nii pika eluea, kui vaja on. Lisaks annab see olulise energiavõidu, mille võib ümber „tõlkida“ rahasse.

„Need majad lähevad tavaliselt kuhugi F energiatõhususe klassi. Pärast renoveerimist on nad C energiatõhususe klassis,“ ütles Kurnitski. Tarbija jaoks väjendub see kordades väiksemates küttearvetes.

Kuidas TTÜ teadlased maju energiatõhusateks või isegi liginullenergiahooneteks renoveerivad, saab vaadata saatest „Uudishimu tippkeskus“, mis on eetris neljapäeviti pärast „Aktuaalset kaamerat“. ERR Novaator pakub saatest vaatamiseks Jarek Kurnitskiga tehtud intervjuud:


Nelja aasta pärast hakkavad kehtima uued energiatõhususe nõuded, mille kohaselt peavad liginullenergiahoone standardile vastama kõik avalikud hooned. Ehitajad jäävad skeptiliseks, pidades energiasäästlikke hooneid kalliks ja tehnoloogiat kiiresti aeguvaks.

Reede hommikul kell 10 arutame Facebook live'is kinnisvaraeksperdi Elari Udam​iga majade renoveerimise teemal. Oma mõtted ja kommentaarid saab sotsiaalvõrgustikes postitada teematrellidega #tipukas



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: