TTÜ katsed kinnitavad: elektri väiketootjatel on tulevikus oma koht olemas ({{commentsTotal}})

Maailmas ja Eestis kasvav tuule- ja päikeseelektrijaamade hulk on tekitanud rea küsimusi, kas elektrivõrk suudab ikka uue ajastu väljakutsetega toime tulla. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste Saksamaal tehtud katsed näitavad, et nutikaid elektrivõrgu lahendusi kasutades ei valmista ka väiketootjate lisandumine erilisi probleeme.

Katseid tehti Lõuna-Saksamaal asuvas 2500 elanikuga Wildpoldsriedi asulas. Küla toodab seitse korda rohkem elektrit, kui selle elanikud tarbida suudavad. Katse käigus eraldati ülejäänud võrgust mitmed ärihooned ja eramajad ning uuriti eraldatud võrguosas elektri kvaliteeti. Eriline tähelepanu oli tarkvõrgus stabiilset toidet tagavate juhtimismudelite katsetamisel.

Tulemused kinnitasid arvutustulemusi. Praktikas tähendas see lõpptarbijate seadmete katkematut ja stabiilset tööd. Ka elektri kvaliteet vastas täpselt nõuetele. Kvaliteedi langus lühendab reeglina seadmete eluiga, põhjustab tavatarbijale valgustuse silmnähtavat värelust, elektrimootorite kiiruse kõikumisi ja teisi probleeme.

Tehnikaülikooli energeetikadoktorantide Andreas Armstorfer, Ahmad Rahmoun ja Jorge Helgueri – juhendajad Helmuth Biechl ja Argo Rosin – jaoks oli tegu harukordse võimalusega. TTÜ-s saab teha teaduslikke tarkvõrkude katseid teha vaid hoonete tasandil.

Nii annavad katsed täiendava sisendi teadmistepõhise ehituse tippkeskuse teadusuuringutesse mille üheks eesmärgiks on lokaalsete tarkvõrkude tehniline ja majanduslik optimeerimine. See on eriti oluline, näiteks nullenergiahoonetes. Samuti lokaalsete energiaallikate koondamine virtuaalseks elektrijaamaks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: