Kosmosekivi küttis Kanada pinna mitme tuhande kraadini
Maad 38 miljoni eest tabanud asteroid küttis kraatris maakoore hetkeks enam kui 2370 kraadini Celsiuse järgi. Jälgi nii kõrgest maapinnal valitsenud temperatuurist pole registreeritud mitte kunagi varem.
Vähem kui poolteist aastat tagasi andsid 174 riigi esindajad oma analoogallkirjad mõni kuu varem Pariisis koostatud dokumendile. Selles tõotasid nad, et ei lase mitte mingil juhul maailma keskmisel maapinnalähedasel õhutemperatuuril tõusta tööstuseelse ajastuga võrreldes kõrgemaks kui kaks Celsiuse kraadi.
Need allkirjastajad ei teadnud siis, et kauges-kauges eelajaloos oli maakeral olnud hetk, kui ühes kohas tõusis pinnatemperatuur palju-palju kõrgemale, umbes 2400 kraadini. Nad ei võinudki seda teada, sest Austraalia, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide teadlased tulid asjakohase teabega ajakirja Earth and Planetary Science Letters võrguversioonis välja alles mõned päevad tagasi.
Nicholas Timms Austraalias Perthis asuvast Curtini ülikoolist ja ta kaasautorid kirjutavad seal, et kui tänapäeva Kanadat tabas 38 miljonit aastat tagasi suur kosmosekivi, kuumenesid kivimid kokkupõrke tagajärjel mõneks ajaks vähemalt 2370 kraadini.
Nii väidavad nad selle põhjal, et leidsid kraatrist kuubikukujuliste kristallidega tsirkooniumdioksiidi. On teada, et tsirkooniumdioksiid muundub sellesse vormi ainult juhul, kui temperatuur on vähemalt 2370 kraadi.
See on kosmosekeha ammusel langemisel tekkinud temperatuuri kohta harukordselt otsene tõend. Enamasti on kõige kuumemad kivimid aurustunud ja neist pole alles enam jälgegi. Igal juhul pole nii kõrge temperatuuri esinemuse kohta maakoore kivimites varem nii otsest tõendit saadud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa