Kosmosekivi küttis Kanada pinna mitme tuhande kraadini ({{commentsTotal}})

Maad 38 miljoni eest tabanud asteroid küttis kraatris maakoore hetkeks enam kui 2370 kraadini Celsiuse järgi. Jälgi nii kõrgest maapinnal valitsenud temperatuurist pole registreeritud mitte kunagi varem.

Vähem kui poolteist aastat tagasi andsid 174 riigi esindajad oma analoogallkirjad mõni kuu varem Pariisis koostatud dokumendile. Selles tõotasid nad, et ei lase mitte mingil juhul maailma keskmisel maapinnalähedasel õhutemperatuuril tõusta tööstuseelse ajastuga võrreldes kõrgemaks kui kaks Celsiuse kraadi.

Need allkirjastajad ei teadnud siis, et kauges-kauges eelajaloos oli maakeral olnud hetk, kui ühes kohas tõusis pinnatemperatuur palju-palju kõrgemale, umbes 2400 kraadini. Nad ei võinudki seda teada, sest Austraalia, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide teadlased tulid asjakohase teabega ajakirja Earth and Planetary Science Letters võrguversioonis välja alles mõned päevad tagasi.

Nicholas Timms Austraalias Perthis asuvast Curtini ülikoolist ja ta kaasautorid kirjutavad seal, et kui tänapäeva Kanadat tabas 38 miljonit aastat tagasi suur kosmosekivi, kuumenesid kivimid kokkupõrke tagajärjel mõneks ajaks vähemalt 2370 kraadini.

Nii väidavad nad selle põhjal, et leidsid kraatrist kuubikukujuliste kristallidega tsirkooniumdioksiidi. On teada, et tsirkooniumdioksiid muundub sellesse vormi ainult juhul, kui temperatuur on vähemalt 2370 kraadi.

See on kosmosekeha ammusel langemisel tekkinud temperatuuri kohta harukordselt otsene tõend. Enamasti on kõige kuumemad kivimid aurustunud ja neist pole alles enam jälgegi. Igal juhul pole nii kõrge temperatuuri esinemuse kohta maakoore kivimites varem nii otsest tõendit saadud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: