Ainult ahnus?
Inimesi kiusab küsimus, kas vahetada rahanatuke krüptovääringusse. Eriti arvestades, kuidas on see teinud kasutajate ahnusest kasvuenergiat ammutades mõnedest varastest bitimüntide omanikest miljardärid ja paljudest miljonärid. Seejuures pole nad peale ahnuse kultiveerimise sünnitanud maailma reaalset lisandväärtust, nagu peaks see toimima tavaraha puhul.
Kuna ahnus on piiritu, võib ennustada bitimüntidele huvitavat tulevikku. Samas võib üleöö kokku kukkuda tänu kasupüüdmise tujukusele. bitimündi väärtus ongi aegade jooksul närve söövitavalt kõikunud.
Teema on päevakorras. Käesoleva aastaga see teinud pöörase sammu taevasse. 2010. aastal maksis üks ühik mõned dollarisendid. Alguse asi, võõras ja arusaamatu värk, mille ostja pidi olema parajalt nohik või muul moel normist eristuv. Sellest võibki kasu olla. Umbes tuhat päeva hiljem 2013. aasta lõpuks maksis sama sente väärt olnud ühik juba 979 dollarit. Seega, kui oleksid ostnud 2010. aastal dollari eest bitimünte, oleks sa kolm aastat hiljem omanud umbes 10 000 dollarit.
Esmasele, ei millestki sündinud tõusule järgnes paraku märgatav ja mitu aastat kestnud langus. 2017. aasta alguseks oli tuhande dollari väärtus tagasi. Augusti lõpuks küsiti sama eest koguni 4600 dollarit. Tänaseks on kurss langenud 4000 dollari piirile. Suuresti mitte nafta, kulla, metsa või riike tabanud õnnetuste tõttu, vaid tänu internetis levivale bitimündi omanike julgust mõjutanud informatsioonile.
On see hea või halb? Siit saavadki alguse arvukad küsimused, millele ekspertide antud vastustest ei piisa. Pigem kasvatavad need segadust. Näiteks avaldas just äsja Soome keskpank kuid kestnud analüüsi optimistlikud järeldused. Raportis tõdetakse, et krüptoraha aluseks olev tehnoloogia on revolutsiooniline. See on sünnitanud uudse protokolli juhitud monopoli, mida ei sega organisatsioonide ega seaduste käitumistele omane ebastabiilsus.
Traditsiooniliselt juhivad monopole organisatsioonid, mida võivad siis neisse sattunud halvad inimesed või muutuvad arusaamad mõjutada kurjasti ja etteaimamatult. Samuti pole võimalik krüptoraha aluseks olevat protokolli allutada kolmanda osapoole regulatsioonidele. Kõik juhtuv, kaasaarvatud väärtuse muutused ja ülekannetega seonduvad tasud tulenevad kasutajate massi kui ka terviku tegevusest.
Krüptoraha pahupool
Paraku ei ole krüptoraha kuritarvitamise suhtes immuunne. Näiteks peetakse seda raha omamise anonüümsuse tõttu suurepäraseks küber-väljapressijate tööriistaks. bitimüntides tasutud lunaraha blokeeritud arvutile juurdepääsu taastamiseks võimaldab muuta kogu juhtunu nähtamatuks.
Tõenäoliselt tuleneb osa bitimündi väärtuse kasvust selle populaarsusest kuritegelikus maailmas, aidates kaasa rahapesule, kuritegelikult hangitud varade varjamisele ja terrorismi ning paariariikide rahastamisele. Nii kasvas bitimüntide maailmas hiljuti Põhja-Korea aktiivsus, sest nähtamatute rahatehingute tõttu saab kuri riik panganduse abil mööda hiilida kontrollitavatest sanktsioonidest.
Huvitav probleem seondub Hiinaga, kus tegelevad rahvamassid bitimüntide maailmas spekulatsiooniga. Hiinast on kujunenud maailma juhtivaid krüptorahanduse keskkondi, mille spekulatsioonilembusele toetubki arvatavasti viimase aja bitimündi väärtuse hüppeline kasv.
See toob esile veel ühe ahnusega seonduva ilmingu. Selleks on alternatiivsete krüptoraha süsteemide sünd, millega püütakse korrata bitimündi esialgset pöörast väärtusekasvu. Majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust eelistav riik asus aga hiljuti krüptorahaga toimuvat jõuliselt piirama, mis peegeldus koheselt bitimündi väärtuse langusena.
Lõpetuseks sobib hinnang sama teemat investorite konverentsil kajastanud panga JP Morgan peadirektorilt Jamie Dimonilt. „Bitcoin on pettus, hullem omaaegsest hollandlasi hullutanud tulbisibulate jandist“. Tema vallandaks koheselt bitimünte ostnud töötaja, sest see oleks vastuolus panga reeglitega ja teiseks kajastaks inimese rumalust. Paar tundi hiljem sattus peadirektor keerulisse olukorda, kui selgus, et tema tütar oli ostnud natukene bitimünte, arvates seejuures, et ta on geenius.