Üheksas planeet on tekkinud vist Päikesesüsteemis eneses ({{commentsTotal}})

Olid ajad, mil Päikesesüsteemis öeldi olevat üheksa planeeti. Nüüd ei peeta Pluutot enam planeediks ja planeete on taas kaheksa, nagu enne Pluuto avastamist. Mõnedki astronoomid on aga Päikesesüsteemi kaugemate taevakehade liikumise põhjal väitnud, et tõenäoliselt on seal kaugemal olemas järgmine üheksas planeet, mis on veel ise avastamata.

Kuid kui üheksas planeet peaks seal kaugemal olemas olema, siis tekib küsimus, kuidas ta sinna sai? Kas see on tekkinud Päikesele lähemal, nagu teised planeedid, ja nihkunud sinna kaugustesse hiljem, või on see Päikesesüsteemi tiirlema haaratud tähtedevahelisest ruumist?

Igal juhul on raske uskuda, et planeet ongi seal tekkinud, kus see praegu on, sest seal lihtsalt ei ole saanud olla nii palju materjali, millest planeet, mille mass arvatakse olevad kümmekond korda Maa omast suurem, oleks võinud tekkida.

Richard Parker Inglismaal asuvast Sheffieldi ülikoolist ja ta kolleegid programmeerisid valmis arvutisimulatsiooni, mis kirjeldas teatavas teoreetilises täheparves toimuvat. Praegu meie ümber mingit erilist täheparve ei ole, aga arvatakse, et suurem osa tähti, kaasa arvatud meie Päike, on sündinud omal ajal just mõne täheparve osisena.

Teadlased kirjutavad veebikeskkonda arXiv laaditud töös, et nad tegid oma simulatsiooni meelega natuke kallutatuks, nii et sealsetel tähtedel oleks võimalikult lihtne mõnda planeeti väljastpoolt oma süsteemi endale haarata. Kuid sellest hoolimata ilmnes, et teise tähe juures tekkinud planeedi haaras endale ainult kolm tähte kümnest tuhandest.

Seega tuleb tunnistada, et sellise endale haaramise tõenäosus on vägagi väike. Nii järeldavadki Parker ja kolleegid, et selle võrra tuleks siis usutavamaks pidada, et üheksas, seni avastamata planeet on Päikesesüsteemi keskosast suuremate planeetide gravitatsioonijõudude toimel ääre poole tõugatud.

Kuid teisalt, ega me ikka täpselt ei tea, seda enam, et planeedi olemasolugi on veel kahtlane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: