Makaagid laiendasid kivitööriistade kasutusala ({{commentsTotal}})

Tai makaagid on viimastel aastatel laiendanud oma kivist tööriistade kasutamise valdkonda. See on teadlaste sõnul senitäheldamata juhtum.

Vähemalt sada aastat on teatud, et Tais elavad pikksabamakaagid oskavad kivist töövahendite abiga rannalt korjatavaid mereande kooriku seest kätte saada. Nüüd aga on selgunud, et nad on hakanud samasuguseid töövahendeid ja -võtteid kasutama õlipalmide viljade tuumade töötlemiseks, et sealt rasvaküllast palmiseemet kätte saada.

Seda tuleb ikka ette, et mõni loom mõnda eset tööriistana pruugib, näiteks vares võib võtta sel otstarbel oksarao noka vahele. Kuid kivist tööriistu kasutavad vähesed. Peale kiviaja inimeste on seda teada ainult kolme primaadirühma kohta: Lääne-Aafrika šimpansid, Brasiilia kaputsiinahvid ja Tai makaagid. Varem ei ole teadlased kunagi märganud, et mõni neist loomadest hakkab oma kiviaegseid riistu kasutama uues keskkondlikus kontekstis.

Kuid kui Lydia Luncz Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist külastas koos kolleegidega möödunud aastal Tais üht mahajäetud õlipalmiistandust, märkas ta seal kive, mida tundus olevat kasutatud haamri ja alasina palmiviljatuumade purustamiseks. Seepeale seadsid teadlased ülkes kaamerad ja saidki salvestatud, kuidas tõesti pikksaba-makaagid asetasid need toidupalad ühele kivile ja tagusid neil teise kiviga kooriku katki.

Oluline on aga see, et inimesed hakkasid ses piirkonnas õlipalme kasvatama alles 13 aastat tagasi, mis, nagu Luncz ja ta Briti, Tai ning Singapuri kolleegid ajakirjas International Journal of Primatology kirjutavad, tõendab, et makaagid ongi oma kivitööriistade kasutamise ala just äsja laiendanud.

 

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: