Idaeurooplane jääks pensionile kaks aastat varem kui tema Lääne kolleeg ({{commentsTotal}})

Eakate inimeste osakaal rahvastikus järjest suureneb.
Eakate inimeste osakaal rahvastikus järjest suureneb. Autor/allikas: Jaroslav A. Polák / Flickr

Euroopa Liit tahab 2020. aastaks saavutada olukorra, kus kolmveerand tööealistest inimestest käib tööl. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga muu hulgas tõsta kõigis liikmesriikides pensioniiga. Kas aga soliidsele eale lähenevad inimesed ise on riigi poolt kehtestatud pensionieaga rahul või tahaksid nad palmi alla puhkama asuda varem?

Eesti sotsioloog Ave Roots uuris koostöös oma Aalborgi ülikooli kolleegi Wouter De Tavernieriga Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) 2010. aasta andmestikku. Nad kasutasid selleks Euroopa Liidu liikmesriikide elanike seisukohti, seoses pensionile jäämisega. Valimisse kuulus 4500 töötavat inimest vanuses 50-69 eluaastat. 

Selgus, et Ida- ja Lääne-Euroopas lähevad inimeste arvamused penisoniea osas lahku.

Ida-Euroopa naised tahaksid pensionile jääda keskmiselt kaks aastat varem kui mehed. Lääne-Euroopas asuks õrnema soo esindajad pensionipõlve võlusid maitsma pool aastat varem kui selle regiooni mehed.

“See võib olla tagajärjeks faktile, et Ida-Euroopa riikides sõltub ametlik pensioniiga inimese soost,” selgitavad Roots ja Tavernier oma artiklis. 

Ida-Euroopas tahaksid inimesed pensionile jääda 27 kuud varem kui lääneeurooplased. Ida-Euroopas on tööga rahulolu seotud vaid sissetuleku ja sellega, kui oluliseks inimene enda jaoks tööd peab, kuid Lääne-Euroopas on tööga rahulolu seotud laiema heaoluga.

Sotsiaalteadlased nimetasid põnevaks avastuseks ka nüanssi, et need Lääne-Euroopa töötajad, kes saavad aktiivselt tööelus ning organisatsiooniga seotud protsessides kaasa rääkida, tahaks pensionile jääda aasta hiljem kui passiivsetel ametikohtadel töötajad.

Seega näiteks pagaritehase koogiliinil töötaja, kes igapäevaselt hommikust õhtuni kookidele glasuuri peale pigistab, näeb end maamajas lastelastega aega veetmas varem kui sama tehase juht, kelle võimuses on otsustada, milline uus tort tootmisesse võetakse.

Wouter de Tavernier ja Ave Rootsi artiklist „When Do People Want to Retire? The Preferred Retirement Age Gap between Eastern and Western Europe Explained“ ajakirjas Studies of Transition States and Societies tegi kokkuvõtte Geidi Raud.

Toimetaja: Geidi Raud, Marju Himma



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: