Pariisi olümpiamängud kuulutavad autoajastu lõppu
Pariisi olümpiamängudele eelnevad ümberkorraldused linna ühistranspordis ja autoliikluses võivad kuulutada eduloo korral lõppu tervele autoajastusele, leiab Raadio 2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Sobivatest eeldustest ei piisa tavaliselt aimatavaks tulemuseks. Vaja on veel päästiksündmust. Midagi, mis vallandaks võimalustes peituvad mõjurid. Taoline algus tuleb tihti üllatusena. Päästiksündmus võib pärineda teadmata suunalt ega pea olema ette teada. See omakorda jätab paljudele mulje kogu juhtunust kui ootamatusest või vähemalt enneaegsest üllatusest.
Näiteks kipuvad majanduskriisid saabuma üllatusena, sest just äsja tundus elu ilus, mille laseb siis õhku mingi kauge ja ohutuna näiv sündmus. Särgile lähema näitena võib infarkti käivitada söömine, istumine liiklusummikus, hommikune ärkamine vmt argiselt tuttav ning ohutu. Tingimused südame häirele on oluliselt varem juba olemas, arenedes märkamatult, et jääda ootama midagi, millele petlikult juhtuva süü veeretada.
Järgnev näide võib põhjustada nii infarkti kui ka käivitada majanduskriisi. Näiliselt võiks süüdi olla olümpiamängud. Financial Timesist leiab artikli 2024. aastal olümpiamänge võõrustavast Pariisist. Linnas elab natukene üle kahe miljoni pariislase ja linna ümbritseva ringtee taha jäävates eeslinnades veel 10 miljonit elanikku. Kauge ajalooga Pariisi tänavavõrgustik kujunes ajal, kui inimesi oli vähem ja elu kulges tänasega võrreldes mitmes osas teistmoodi.
Transpordiprobleemid ongi linna võimaluste ja seda kodukandiks nimetavate miljonite inimeste vajaduste vaheliste kääride üheks väljenduseks. Eriti neile, kes elavad ringteest väljaspool ja püüavad pääseda suurlinna autoga. See on nõudlik väljakutse. Seevastu Pariisi südalinna 2,2 miljonist elanikust on auto vaid kolmandikul. Nende liikumise eest hoolitseb hästi toimiv ühistranspordisüsteem.
Olümpiamängud käivitavad sobivalt eelpingestatud olukorraga Pariisis protsessi, mille tagajärjed võivad ulatuda palju kaugemale. Olümpiamängudega kaasneb alati suuri ehitusprojekte. Pariis ei ole erand. Küsimus on ehitiste valikus. Linn otsustas arendada 2024. aastaks oluliselt metroovõrgustikku. Inimkonna suurima regulaarse kultuurisündmuse sujuv korraldus eeldab takistusteta kulgemist. See omakorda on heaks ettekäändeks asuda jõuliselt lahendama pikaajalist liiklusprobleemi.
Jõulisuse märgiks on esmalt keelustada aastaks 2020 diiselautod. Sellele järgneb kuulduste järgi plaan keelustada linnas olümpiamängude alguseks kõik sisepõlemismootoriga erasõidukid. Mõnes teises keskkonnas ähvardab taolist kava jäämine poliitiliseks loosungiks, kui võimsad auto- ja nafta tööstuse lobby-grupid kavast energia ära imevad. Näiteks on Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal seni kavandanud sisepõlemismootoritega autode ajastule lõpu saabumist tänastele poliitikutele ohutus kauguses aastal 2040.
Pariisi valitsejate kava kiiret õnnestumist soosivad mitmed tegurid. Riiki juhib tehnokraadist, noorepoolne president, kelle meelsus soosib uue põlvkonna tehnoloogiaid. Isejuhtivate elektrisõidukite tehnoloogia areneb kiiresti piisava küpsuseni, demonstreerimaks piisavat atraktiivsust. Sugugi vähe oluline pole prantsuse autotööstuse üha halvenev olukord, mille tõttu napib autode vähendamise kavadele kohalikul autotööstuselt piisavat jõudu.
Pariisist võib seega saada esimene nn autoajastu järgne suurlinn. Linn, milles vabaneb iga parkiva auto alt umbes 12 m2 vaba pinda. Esimeses etapis kavandatava autode vähendamisega loodab linn parkivate autode alt vabastada umbes 250 jalgpalli väljaku suuruse ja kinnisvara mõttes kõige kallima ala. Loodetakse, et linn täitub jalgrataste, minimaalse parkimisvajadusega pidevas liikumises olevate isejuhtivate elektrisõidukitega. Pikemad vahemaad saab läbida mugava metrooga. Ühtlasi muutub linnasüdamikku ümbritsev ringtee oma autokeskset mõtet kaotades avaraks kultuuri, kohvikute ja lugematute teenuste keskkonnaks.
Muutused inimeste suhtumises autodesse algavad autode kadumisest oluliselt varem. Piisab heidutavatest signaalidest autoostu ja juhilubade ajatamiseks või isegi loobumiseks. Valijates levivad hoiakud mõjutavad poliitikuid esinema julgemate väljaütlemistega.
Äsja maailma suurima autoturuga Hiinast kostis sõnum, kus vihjas aseminister samuti kavale uurida, kuidas autode aeg lõpetada. Kui Pariis osutub edukaks, ei jää teistelgi muud üle, kui autokeskse elu loobumine infarktiga riskide kiirkorras ette võtta. Autoajastu lõpu katalüüsijaks osutuvad olümpiamängud.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal