Teadlane teab: miks on vaja õpetada muusikat "andetule" inimesele? ({{commentsTotal}})

Kas ja kuidas on mõtet inimestele muusikat õpetada, teades, et mõnel inimesel lihtsalt pole annet, tundis Tallinna ülikoolile saadetud küsimuses huvi televaataja Ele. Tallinna ülikooli muusikaõpetuse metoodika professor Tiina Selke sõnul on muusikalised alged peidus igaühes. Need lihtsalt vajavad avamist.

Milleks muusika on vajalik inimesele? Need inimesed, kes muusikaga ei tegele, arvavad, et lõõgastumiseks, emotsionaalsetel eesmärkidel ja muusika loob meeleolu. See maandab pingeid, viib tähelepanu mujale, tõstab toonust ning on ajamälu luues seoseid inimeste ja sündmustega vahel. Muusika loob heaolutunde.

Selleks, et mõista muusikamaailma mitmekesisust ja seda, kuidas erinev muusika meile mõjub, milliseid tundeid ja mõtteid tekitab, ongi koolis muusikaõpetus. Koolis õpitakse ühtlasi arendama oma muusikalisi võimeid. Seda saab teha vaid tegevustes osaledes, kaasa lauldes, pilli mängides, muusikaga liikudes, ise helisid luues. Igaühes on peidus muusikalised alged, mis vajavad avamist. Selline on tänapäeva muusikapsühholoogia ja pedagoogika seisukoht.

Muusikat saab õppida ka inimene, kes ei pea viisi. Pillimäng, liikumine muusikaga, improvisatsioonid häälega või digilooming ei vaja lauluoskust. Küll aga võimaldab osaleda muusikas, ühise tegevuse kaudu tunnetada ühtekuuluvust, ühishingamist, luua meeleolu, tõsta toonust, lõõgastuda.

Muusikaga tegelemist peaks alustama nii varakult kui võimalik. Ei piisa pelgalt igapäevasest taustamuusikast. Erineva muusikaga keskkond ja juhitud tegevused muusikaga avardavad nii lapse kui nooruki tundeelu, loovad seoseid lihasmälu, motoorika ja rütmi tajumise vahel, teisisõnu – võimaldavad teadlikumalt kogeda muusikalisi väljendusvahendeid. Muusikaga tegelemise käigus kasvab lapse huvi ja oskused ning laiem maailmapilt.

Teerajajateks muusikaõpetuse algaastail olid Eestis väljapaistvad kultuuriloo suurkujud nagu laulja Elsa Maasik, pianistid Eugen Kelder, Karl Sillakivi, Filip Joon, koorijuhid Riho Päts, Lembit Verlin, Ants Sööt ja paljud teised.

Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: