Miks on tarvis laisku sipelgaid? ({{commentsTotal}})

Sipelgatel on väga töökate putukate maine. Ometi on teadlased mõne aasta eest avastanud, et suur osa niinimetatud töösipelgatest ei tee suurema osa ajast mitte midagi.

Nad lihtsalt istuvad paigal või teevad siis aeg-ajalt mõnda väikest majapidamistööd, näiteks hoolitsevad munade või noorsipelgate eest. Selliseid passiivseid sipelgaid on keskmiselt umbes 40 protsenti, väikeste varieeruvustega sõltuvalt liigist, pesast ja aastaajast.

Nüüd on seesama teadlasrühm eesotsas Daniel Charbonneau'ga Ameerika Ühendriikidest Arizona ülikoolist asja edasi uurinud ja leidnud usutava seletuse, miks lood nii on. Teadlased kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et passiivsed sipelgad kujutavad endast justkui tööjõureservi.

Nad tegid põhjalikke katseid, kus kandsid üksiksipelgatele pea, rindmiku ja tagakeha peale värvilisi täppe, mille järgi nad neid siis videosalvestistelt ära tundsid. Olles mõnda aega sipelgate tegevust jälginud, eemaldasid teadlased pesast 20 protsenti kõige töökamaid sipelgaid.

Selgus, et juba nädala aja pärast oli osa endistest niinimetatud laiskadest sipelgatest rohkem tööd tegema hakanud ja asunud puuduvaid sipelgaid täielikult asendama. Huvitav oli see, et kui teadlased teises katses eemaldasid pesast 20 protsenti kõige passiivsemaid sipelgaid, siis töökamad sipelgad seepeale vähem töökamaks ei jäänud.

Nad kirjutavad, et tõenäoliselt on varusipelgad pesas ka selleks, et kui mingite asjaolude tõttu on pesakonnal mõnda aega vaja rohkem tööd teha, siis on selleks kohe ka töötegijaid võtta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: