Miks on tarvis laisku sipelgaid?
Sipelgatel on väga töökate putukate maine. Ometi on teadlased mõne aasta eest avastanud, et suur osa niinimetatud töösipelgatest ei tee suurema osa ajast mitte midagi.
Nad lihtsalt istuvad paigal või teevad siis aeg-ajalt mõnda väikest majapidamistööd, näiteks hoolitsevad munade või noorsipelgate eest. Selliseid passiivseid sipelgaid on keskmiselt umbes 40 protsenti, väikeste varieeruvustega sõltuvalt liigist, pesast ja aastaajast.
Nüüd on seesama teadlasrühm eesotsas Daniel Charbonneau'ga Ameerika Ühendriikidest Arizona ülikoolist asja edasi uurinud ja leidnud usutava seletuse, miks lood nii on. Teadlased kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et passiivsed sipelgad kujutavad endast justkui tööjõureservi.
Nad tegid põhjalikke katseid, kus kandsid üksiksipelgatele pea, rindmiku ja tagakeha peale värvilisi täppe, mille järgi nad neid siis videosalvestistelt ära tundsid. Olles mõnda aega sipelgate tegevust jälginud, eemaldasid teadlased pesast 20 protsenti kõige töökamaid sipelgaid.
Selgus, et juba nädala aja pärast oli osa endistest niinimetatud laiskadest sipelgatest rohkem tööd tegema hakanud ja asunud puuduvaid sipelgaid täielikult asendama. Huvitav oli see, et kui teadlased teises katses eemaldasid pesast 20 protsenti kõige passiivsemaid sipelgaid, siis töökamad sipelgad seepeale vähem töökamaks ei jäänud.
Nad kirjutavad, et tõenäoliselt on varusipelgad pesas ka selleks, et kui mingite asjaolude tõttu on pesakonnal mõnda aega vaja rohkem tööd teha, siis on selleks kohe ka töötegijaid võtta.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa