Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt ({{commentsTotal}})

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

Nüüd on rühm Briti ja Saksa teadlasi välja nuputanud, millised on väljavaated, et mõne eksoplaneedi astronoomid võiksid avastada maakera või ka mõne muu Päikesesüsteemi planeedi, juhul kui nende käsutuses on samad meetodid mis meilgi. Nad kirjutavad Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et vähemalt üheksa meile teadaolevat eksoplaneeti asuvad maakera avastamiseks eriti heas paigas.

Robert Wells Belfastis asuvast Queen'si ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ka, et Maa-tüüpi planeete ehk Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi on kummalisel kombel avastada palju lihtsam, kui Päikesest kaugemal tiirutavaid Jupiteri-tüüpi planeete ehk Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni.

Kuigi suuremad planeedid katavad Päikese eest läbi liikudes kinni rohkem selle pinda, annavad Päikesele lähemal tiirlevad väiksemad planeedid siiski selgema signaali, juhul kui eksoastronoomid kasutavad Päikesesüsteemi planeetide avastamiseks nn transiidimeetodit.

Wells ja kolleegid tegid mitme tuhande teadaoleva eksoplaneedi seast kindlaks 68, mille pinnal asuvad vaatlejad võiksid näha ühe või mitme Päikesesüsteemi planeedi möödumist Päikese eest. Üheksalt nende planeetide seast võiks näha siis eriti hästi just Maa möödumist Päikese eest. Paraku ei tundu olevat aga ükski neist üheksast planeedist elukõlblik. Vaevalt, et seal leidub ka hoolikalt taevavaatlusi tegevaid astronoome.

Kuid õnneks jõuavad oma uuringu autorid oma mõttekäikude kaudu ka järeldusele, et tõenäoliselt on kuskil siiski olemas kümmekond seni veel avastamata eksoplaneeti, mille pealt on hea maakera avastada ja mille peal valitsevad ka elu olemasoluks sobilikud tingimused.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: