Hommiku- ja õhtuinimeste vahel laiutab palgalõhe ({{commentsTotal}})

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib olla tingitud unepuudusest.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib olla tingitud unepuudusest. Autor/allikas: rachel CALAMUSA /Wikimedia Commons

Õhtuinimestel on väiksem tõenäosus saada kõrgemat palka. See, et õhtuinimesed oma geenide järgi on kehvemas positsioonis, tähendab diskrimineerimist geenide põhjal.

Tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldusest.

Uuriti 153 loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

Küllap on paljud tundnud nii iseenda kui ka teiste puhul ära n-ö lõokese või öökulli tüüpe, samuti on olemas ka ilma kindla hommikuse-õhtuse tüübita inimesi.

Õigeks ajaks tööle jõudmine on varastele ärkajatele imelihtne, kuid paras katsumus n-ö öökullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem ärgata. Tavapärane üheksast viieni töögraafik ei pruugi kõigile töötajatele sobida.

Eesti teadus- ja arendustöötajate seas tehtud uuringu üks eesmärk oli tuvastada, millised on töötajate töötulemuste, töökorralduse, unerežiimi ja une häirituse vahelised seosed.

„Avastasime, et võrreldes teistega on õhtust tüüpi töötajate ehk n-ö öökullide unerütm traditsioonilisest töökorraldusest oluliselt enam häiritud. Põhjuseid ei pea otsima kaugelt – tavapärane tööpäeva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte õhtustele tüüpidele,” selgitas rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak. 

Samas on töö tunnetatav tulemuslikkus kõrgem just n-ö hommikuste ja õhtuste tüüpide puhul. „Tüübitute“ töö tulemuslikkust häirivad näiteks olmekommunikatsioon, müra ja muud tavapärasel tööajal töötamisega kaasnevad segavad tegurid.

Uudse avastusena selgus uuringust, et lisaks juba teada soolisele ja vanuselisele palgalõhele eksisteerib ka hommikuse-õhtuse tüübi põhine palgalõhe.

Õhtused tüübid saavad kõrget palka väiksema tõenäolisusega kui teised. Viimase aja rahvusvahelised uuringud on tuvastanud seoseid inimeste unerütmi ja geneetiliste tegurite vahel.

Unerütm on inimese poolt raskesti muudetav ning seetõttu ei erine õhtune-hommikune palgalõhe oma olemuselt soolise või vanuselise palgalõhe probleemidest. Lisaks peab arvestama, et vähemasti osaliselt geneetilisest taustast tulenev unerütm ei tohi olla tegur, mis mõjutab inimese võimalusi töötada talle sobival kellaajal.

Paindliku tööaja võimaldamine on seetõttu väga oluline.

Lisaks selgus, et tavapärasest 7–8 tunnist vähem magavad inimesed eelistavad suurema tõenäosusega 6–7 päevast töönädalat – arvatavasti võimaldaks see neile sobivamat une- ja tööaja jaotust. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema tõenäosusega tavapärast viiepäevast töönädalat.

Uuringust ilmneb, et loovtöötajad, kellele on antud võimalus töötada paindliku tööajaga, on päeval vähem unised. Samuti tunnetasid nad ise vähemal määral, et töö häirib nende und, võrreldes töötajatega, kellel paindlikkus töötegemise ajas ja kohas puudub.

„Seega võib paindlik tööaeg ja kaugtöö olla vähemasti loovate teadus- ja arendustöötajate puhul märkimisväärseks abiks päevase unisuse probleemide leevendamisel ning samas töö tulemuslikkuse tõstmisel, võimaldades arvestada hommikust ja õhtust tüüpi töötajate erisustega,“ kinnitas professor Hazak.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö kvaliteedi mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.

TTÜ teadlased tutvustavad oma uurimisprojekti seminaril 11. septembril.

Seminari saab jälgida otseülekandena koos Live Chatiga.

 

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: