Menopausi saab geenitestiga ette ennustada ({{commentsTotal}})

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ETV teadussaates “Uudihimu tippkeskus” avas Triin Laisk-Podar oma teadustöö tulemusi, mille põhjal pani ERR Novaatori toimetus kokku lugejail-vaatajatel tekkida võivate küsimuste valiku, millele saab vastuse saatest.

Mis määrab naise viljakuse või selle languse?

Naise viljakus on natuke nagu geenidega ette kätte jagatud kaardipakk – mõnel on “kaardipakis” geenid, mis võimaldavad lapsi saada pikka aega, mõnel hakkab viljakus langema väga varakult.

Sünniaegsest kahest miljonist munarakust on viljaka ea ehk puberteedi alguseks alles jäänud umbes 400 000. Menopausi alguseks on neid alles ligikaudu 1000.

Kas tüdruku sünnihetkel on võimalik määrata, millal algab tal menopaus?

Geenitestiga on seda võimalik teha. Tervikuna on teada, et naiste viljakus hakkab langema 30ndates eluaastates.

Menopaus ei alga hetkega, vaid see on protsess, mis võtab aega u 10 aastat. See tähendab, et kui naise viljakus on hakanud langema, on keerulisem lapseootele jääda.

See tähendab, et paljud paarid pöörduvad üha sagedamini viljatusravile, mis on pikaajaline ja kallis protsess.

Mida võiks teha, et lapsesaamisega poleks probleeme?

Suitsetamisest hoidumine.

Mitte jätta laste saamist ikka, kus viljakus juba langeb.

Teha geenitest, et saada teada, milline geneetiline “kaardipakk” on naisele kätte jagatud.

Kuidas käib geenitesti tegemine?

Fertify testi tegemiseks võtab naine vatipulgaga suust kaape, saadab selle postiga laborisse koos andmetega ning laborist saab vastuse.

Ristmeediaprojekt "Uudishimu tippkeskus" on eetris neljapäeval kell 21. 40. Arutelud saate teemal jätkuvad reedeti kell 10 Facebookis, kust kõik teadusega seonduva leiab teemasildiga #tipukas.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: