Loodusteadustes on laborid tipptasemel, kuid terendab teadlaste põud ({{commentsTotal}})

Labor.
Labor. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti ülikoolide ja teadusasutuste loodusteadused näivad tegevat tipptasemel teadust, kuid kui välishindajad võtsid selle pildi ette üksikasjalikumalt, torkasid silma murekohad, mis teevad tuleviku ees murelikuks.

Ohukohad loodusteadustes:

  • Teadlased on väsinud reformidest ning vajavad stabiilsust, et oma tööd teha.
  • Järelkasvu probleem: vanadele õppejõududele ja teadlastele pole noort järelkasvu.
  • Konnatiigistumise oht: kvaliteedi hoidmiseks on tarvis Eestisse tuua välisteadlasi ja kutsuda tagasi välismaal töötavaid eesti teadlasi.
  • Teadustöö jätkamine sõltub projektirahast, mis tähendab, et kui rühm ei suuda edukalt raha taotleda, jäävad teadlased tööta ja uurimissuund lõppeb.
  • Tulevikus terendab ebakindlus, kuna uue rahastusmudeli puhul võib ees oodata uuringute lõppemine, ajude äravool ning kvaliteedilangus.

Eesti maaülikooli loodusteaduste puhul märkisid välishindajad, et tegu on suuresti rakendusliku ülikooliga. Esile tõusevad teatud valdkonnad, mis tõesti pälvivad üleilmset tähelepanu. Samas on teadustöö tase maaülikoolis ebaühtlane.

On mitmeid teadusrühmi, mille ellujäämine sõltub riikliku või Euroopa teadusgrandi saamisest. Mõnes teadusrühmas on püsimajäämiseks liiga vähe inimesi ning neil soovitavad hindajad teha rohkem koostööd teiste uurimisrühmadega.

Välishindajad loodavad, et uued hooned ja uued ametikohad, mis tänavu välja kuulutati, aitavad teadustööd siiski säilitada.

Teadlased vajavad reformide vahele stabiilsust, et tööd jätkata.

Teiste ülikoolidega sarnaselt on struktuurimuudatusi teinud ka maaülikool ning kuigi teadlased on sellega kohanemas, soovitavad välishindajad teaduse säilimiseks maaülikoolis püüda saavutada muudatuste juures stabiilsust.

Täpselt sama soovituse annavad välishindajad Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) loodusteaduste valdkonnale, kus teadlased vajavad reformide vahele stabiilsust, et tööd jätkata.

Veelgi suurema ohumärgina toovad hindajad TTÜ puhul välja aga tudengite vähenemise ning järelkasvu kokkukuivamise. Viimane tähendab, et õige pea pole noori õppejõude ega ka teadustöö tegijaid.

Pole võimekust palgata heal tasemel teadlasi ning tekib ajude äravool ülikoolist ja Eestist.

Jätkusuutmatuse üks oluline põhjus on rahanappus: järeldoktorantuuri jaoks napib raha, lisaks sõltuvad mitmed uurimisrühmad projektirahast. On oht, et mitmed praegustest uurimisrühmadest ei jätka pärast aastat 2020, kuna siis muutub Euroopa Liidu rahastus ning see võib hindajate tähelepanekute kohaselt tähendada lõppu väiksematele teadlasrühmadele, pole võimekust palgata heal tasemel teadlasi ning tekib ajude äravool ülikoolist ja Eestist.

Nagu kõigi ülikoolide loodusteaduste puhul, nendivad hindajad ka Tallinna ülikooli (TLÜ) puhul, et laborid on tipptasemel ning võimalused teadustööks on suurepärased. Paraku napib ka TLÜs juba praegu teadlasi, et teha piisavalt heal tasemel teadustööd.

TLÜ loodusteadlased suudavad taotleda vaid lühiajalist ja väikesemahulist teadusraha. See aga tähendab, et pole raha võtta tööle doktorante, mistõttu doktorandid töötavad muus valdkonnas. Kuna nende teadusuuringud pole sageli seotud päevatööga, siis kipub see ohustama doktorikraadini jõudmist.

TLÜs on võetud suund interdistsiplinaarsusele, kuid hindajate sõnul on selle potentsiaali rakendusmieks vaja ka visiooni. Praegu puudub teadlastel täpne arusaam, kuidas interdistsiplinaarne teadustöö käima peaks.

Teadustöö kvaliteedi hoidmiseks on hädasti vaja tuua sisse välisteadlasi ja eksperte, samuti tuua tagasi Eestisse siit välismaale tööle või õppima läinud teadlasi.

Tartu ülikooli loodusteaduste kohta toovad hindajad välja, et selles valdkonnas töötab 42 protsenti kogu ülikooli akadeemilisest töötajaskonnast, nende avaldatud teadusartiklitest tsiteeritakse üle 80 protsendi, neist artiklitest 16 protsenti kuulub maailma tippteaduse 10 protsendi hulka.

Seega tervikpilt on eeskujulik. Lähemalt vaadates toovad välishindajad aga välja, et teadustöö kvaliteedi hoidmiseks on hädasti vaja tuua sisse välisteadlasi ja eksperte, samuti tuua tagasi Eestisse siit välismaale tööle või õppima läinud teadlasi.

Tublid TAK-id

Eesti kõige kõrgema haridustasemega töötajatega ettevõtted on kahtlemata tehnoloogiate arenduskeskused (TAK), kus suurem osa töötajatest on doktorikraadiga või seda omandamas. See on ka mõistetav, kuna tegu on ettevõtetega, mis teevad korraga nii teadust, rakendusuuringuid kui ka rakendavad seda teadmist ettevõtluses.

Sel korral läbis välishindamise Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.

Nii nagu ülikoolideski tuntakse ka selle TAKi puhul muret selle pärast, kuidas vähendada sõltuvust vanemast generatsioonist. Juhuks kui praegustest juhtidest peaks keegi lahkuma, on vaja vähemalt sama võimekat järeltulijat ning see juht tuleb leida juba järgmise viie aasta jooksul.

Teine TAK, mida hinnati oli Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC), mis tegeleb masinõppemudelite ja andmeanalüütika lahenduste väljatöötamisega. Selle puhul tõsteti esile tihedat koostööd Tartu ülikooli ja Cyberneticaga.

Cybernetica on teadus ja arendusüksus, mis teeb nii alus- kui rakendusuuringuid infoturbe alal. Näiteks arendavad nemad krüptograafialahendusi e-hääletamise joaks. Hindajad rõhutavad, et tegu on Eesti ühiskonna ja riigi jaoks võtmetähtsusega organisatsiooniga, mis „tõlgib“ teaduse tulemused ümber igapäevaelus kasutatavateks rakendusteks.

Eesti Biokeskuse puhul tõstsid hindajad esile selle tugevat seotust Tartu ülikooli ning Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskusega. Seotus on sedavõrd suur, et uuringute puhul on suisa keeruline teha vahet, mis osa on tehtud ülikoolis, mis Biokeskuses. Sellest lähtuvalt leiavad hindajad, et plaan liita Eesti Biokeskus Tartu ülikooliga on hea mõte.

Selleks, et ülikoolil või teadusasutusel oleks õigus saada riigieelarvest raha teadustöö ja doktoriõppe jaoks, peab see iga seitsme aasta järel läbima välishindamise. Värskelt on valmis saanud 20 Eesi teadus- ja arendusasutuse hindamisraportid, mille tulemustest annab Eesti teadusagentuur täna ülevaate.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: