Graafikud: kui vilets see suvi siis lõpuks oli?
Kuigi möödunud suvi võis tunduda paljude jaoks viletsaim, mida nad viimaste aastate jooksul näinud, oli see tegelikult keskmisest vaid veidi jahedam. Vihma sadas normist mõnevõrra vähem. Sünoptik Taimi Paljak peab vastuolu põhjuseks inimeste võõrandumist loodusest ning pikemat aega kestnud sooja ja päikeselise perioodi puudumist.
"Mälu on paraku lühiajaline. Praegusel ajal tuleb tunnistada ka seda, et inimesed on loodusest kaugenenud. Väga ei märgata seda, mis nende ümber on. Kolmandaks käiakse väga palju puhkusereisidel mõnusates päikselistes paikades," mõtiskles Paljak. Nii võibki tekkida väga kergesti mulje, et Eesti ilm on niru. Selle eest tuleb lihtsalt kuhugi ära põgeneda.
Statistiliste näitajate aluse oli suvi keskmisest pisut kuivem. Normist sadas Eestis suvel kümnendiku võrra vähem, mis vastab 19,6 millimeetrile. "Seda ei taha uskuda aga ükski inimene," muheles sünoptik. Keskmine temperatuur jäi paljuaastasele keskmisele alla 0,8 °C võrra. Selle tõdemusega ei jää inimesed ilmselt taas rahule.
Paljak nentis, et keskmine temperatuur ja sademete hulk aastaaega või kuud väga hästi siiski ei iseloomusta. Sama tulemuse võib kokku anda nii pikk ja suuremate kõikumisteta periood kui ka väga muutlike ilmaoludega kuu. Just viimase tõttu oli august lõppkokkuvõttes normist napilt soojem. Paraku pole seniajani välja mõeldud ka midagi paremat.
Suve lõikes kõikus temperatuur Eesti piires peaaegu 30 °C võrra. 12. augustil mõõdeti Viljandis õhutemperatuuri maksimumiks 30,8 °C. Jõhvis näitas termomeeter 29. augustil 2,6 °C.
Kõige ehedamaks suve ilmastikusündmuseks võib pidada 12.–13. augusti äikesetormi. Äikesepilvedega kaasnesid tugevad tuulepuhangud. Maksimumiks registreeris Osmussaare vaatlusjaam 38,2 m/s. "Kuid isegi Valgas registreeriti tuulekiiruseks 23,3 m/s. Sisemaa kohta on see ikka väga palju," rõhutas Paljak. Märkimisväärsed olid ka tormi ajal mõõdetud sademete hulgad. Piirkondlikult võis näha olulisi erisusi. Kuigi näiteks Tartus uputas tormi mõjul silmnähtavalt, oli piirkonna ametlikus meteoroloogiajaamas Tõraveres sadu täiesti tühine.
Samuti jääb äärmuslikest sündmustest meenutama aastat 18. juulil Pärnumaal Varbla vallas maha tulnud rahe, mis tegi maa valgeks nagu talvel. Vastavalt 18. juulil ja 21. juulil nähti Suures Väinas ja Vilsandil vesipüksi. "Tõenäoliselt tekitas ka 13. augusti öö hakul Käravetes purustusi ja viis majadelt katuseid tromb," meenutas sünoptik.
Tallinna elanikele võisid meelde jääda 4.–7. augustini kestnud sajuhood. Tugevat vihma sai 21.–24. augustini kaela ka Setumaa idapoolne serv. "Mehikoorma sademehulk augustis olid 175,4 ja Korelas 177,4 millimeetrit," märkis Paljak. Sadude poolt ärauhutud teid nägi näiteks "Aktuaalses Kaameras".
Kui palju võib aga hiljutistes ekstreemumites ja "kehvades suvedes" näha kliimamuutuste jälgi? "Mina igal võimalusel kohe kliimamuutust esile ei too. Vanarahvas on küll rääkinud, et sellel suvel tuli kaisutekiga heinamaal käia, nii et neid jahedaid, muutlikke-heitlikke suvesid on olnud enne. Kindlasti esinevad need periooditi," leidis sünoptik. Just stabiilse, kuiva ja päikeselise perioodi puudumine võimendab tõenäoliselt inimeste ettekujutust, et tegu oli viletsa suvega.
"Inimese jaoks tähendab see kohe kehva suve. Kuid see ei ole mitte üksnes Eestis nii. Saksamaal on need kõikumised olnud märksa ekstreemsemad – temperatuurilangusi 36 °C kraadilt 17 °C kraadini tuli ette päris sageli," lohutas Paljak.