Inimesi innustab rindejoonel surema usk oma väärtuste ülimlikkusesse ({{commentsTotal}})

ISIS-e liige Raqqas 2014. aastal.
ISIS-e liige Raqqas 2014. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Võid tappa mehe, kuid mitte tema ideed. Aga kui raske on tappa meest, kellel on idee? Vangivõetud ISIS-e liikmete ja nende vastu sõdiva koalitsiooni sõdurite hingeelu uurinud teadlased leidsid, et edu pandiks on eeskätt vaimse üleoleku tunne ja valmidus ohverdada rühma kõrgemate väärtuste nimel isegi oma perekond.

"Kui ühe grupi liikmed tajuvad, et nende vastaseid kannustab spirituaalne jõud, kipub see vähendama nende enda valmidust surra omaenda väärtuste nimel. See hirmutab inimesi. See ja võime kasutada ebainimlikuna mõjuvat terrorit seisis ka ISIS-e edu taga," nentis uurimuse juhtivautor Scott Atran, Michigani ülikooli antropoloogiaprofessor.

Seda iseloomustab näiteks lahing Iraagis Mosuli lähistel asuva Kudilah küla pärast. Ligikaudu 90 ISIS-e terroristi suutsid tagasi lüüa paarisaja koalitsioonisõduri pealetungi. Rühma moraal ei löönud kõikuma vaatamata sellele, et rünnaku käigus tapeti neist enam kui pooled. Varasemate teadustööde alusel hakkavad traditsioonilised sõjaväeüksused lagunema, kui hukkub kolmandik nende liikmetest. Olukorra päästis koalitsiooni jaoks vaid täiendavate abijõudude saatmine.

Teisisõnu näis ISIS-e üksuse seltsimehelikkus põhinevat mõistuslike valikute asemel pühendumuses ühistele väärtustele. Selle taga lasuvate protsesside mõistmiseks intervjueeris Atran kolleegidega Põhja-Iraagis vangivõetud ISIS-e võitlejaid, selle vastu sõdiva Kurdistani tööpartei (PKK) ning Kurdistani kaitseväe pešmerga, Iraagi armee ja šiitidest-sunnidest koosnevate relvarühmituste liikmeid.

"Eksperimendid toimusid rindejoonest kohati 800 meetri kaugusel. Intervjueeritavad vahetusid päris sageli – vastavalt seda, kuidas osalised haavata said või isegi surid. Meil oli võimalik otseselt jälgida, kuidas muutus selle mõjul nende valmidus idee nimel surra või hüljata oma perekond," meenutas professor.

Muu hulgas uuriti uurimusalustelt, kui tähtsaks pidasid nad konfliktis spirituaalset ja materiaalset üleolekut. "Kord juba ISIS-e väärtused omaks võtnud inimesi on väga raske panna neist mõistuspäraseid argumente kasutades neist loobuma. Nad võivad ideede nimel võib anda kasvõi enda elu. [...] Rühmituse füüsiline jõud muutub ebaoluliseks. Tähtis on vaid vaimne ülimlikkus," märkis Atran.

Nii ISIS-e kui ka PKK ja pešmerga võitlejad iseloomustas teistest suurem valmidus ohverdada "suuremate" väärtuste nimel omaenda perekond. Koalitsiooni teiste liikmete – Iraagi armee ja kohalike relvarühmituste – väärtustel põhinev pühendumus oli oluliselt väiksem.

Lahknevusi võis täheldada ka ISIS-e ridades. "Inimrühmade vahelistest konfliktidest rääkides on al-Qaida järglastest võrsunud viimase sajandi jooksul täiesti uue nähtusena inimesed, kes otsivad ise vabatahtlikult surma," märkis Atras. ISIS-ega liitunud või liituma sunnitud kohalike võitlejate, keda kannustavad pühendumuse asemel muud tegurid, käitumine meenutab aga traditsioonilisemate relvajõudude oma. Mida suurem on nende langenud kaasvõitlejate hulk, seda väiksem on nende endi võitlustahe.

Võrdlusmomendi loomiseks küsitles töörühm enam kui 6000 hispaanlast. Neist valdav enamik pidas peresidemeid olulisemaks, kui n-ö suuri ohverdusi nõudvate väärtuste eest seismist. Vaatamata sellele, et riiki on raputanud selle sajandi jooksul mitu ohvriterikast terrorirünnakut. Samas olid sarnaselt rindejoonevõitlejatega väärtusi oma lähikonnast kõrgemale seadvad inimesed altimad andma nende eest oma elu, sattuma vanglasse või lasta piinelda oma lastel.

Töörühm loodab, et värske uurimus ja edasine teadustöö annab täiendavaid vihjeid, kuidas luua tõhusamalt ISIS-e sarnaste rühmituste vastu võitlevaid relvajõude. Kõigi vabatahtlike vastuvõtmise asemel võiks pöörata rohkem tähelepanu liitumissoovi taga lasuvatele väärtustele. Sellega välditaks tulevikus 2014. aasta sündmusi. Toona taganes Iraagi armee ISIS-e võitlejate lähenedes Mosuli linnast omades ise 40-kordset arvulist ülekaalu.

Atrea sõnul pole tegu millegi erakordsega. "Alates teise maailmasõja lõpust on revolutsioonilised rühmitused tihti ise kümnekordses vähemuses olles suutnud enamasti seljatada riigi politseijõud ja sõjaväe, kes toetuvad materiaalsetel hüvedel põhinevatele motivatsiooniallikatele nagu palk või ametikõrgendus," märkis antropoloog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Kuulmismeele liigne koormamine maksab kurjalt kätte.

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: