Pikaajaline antidepressantide kasutamine võib vähendada vaimset võimekust
Pikaajalise uuringu tulemused näitavad, et skisofreeniahaigetel inimestel, kes kasutasid pika aja vältel suures koguses rahusteid või antidepressante vähenes vaime võimekus. Samas neil, kes võtsid rahusteid või antidepressante vähem ja pidasid ravikuuri vahel pika pausi, kognitiivsete võimete vähenemist ei täheldatud.
Skisofreeniat esineb ligikaudu 0,7 protsendil inimestel. Maailmas on see haigus diagnoositud enam kui 21 miljonil inimesel. See on eluaegne haigus, mis nõuab pikaajalist antipsühhootilise toimega ravi.
Seesuguste ravimite väljatöötamisel on muidugi ravimikatsetused, kuid need ei ole nii pikaajalised, et täheldada mõju inimese vaimsele võimekusele. Seda ongi nüüd uurinud Soome ja Ühendkuningriigi teadlased skisofreeniahaigetel, kes võtavad neid ravimeid pikka aega ning kel seetõttu võivad ilmneda kõrvaltoimed, mis ravimikatsetustes välja ei tule.
Oulu ja Cambridge'i ülikooli teadlased esitlesid andmestikku, milles on märgata antidepressantide ja rahustite pikaajalist mõju.
Andmed koguti Põhja-Soomes inimestelt, kes kõik olid sündinud 1966. aastal. Kokku osales uuringus 60 skisofreenia spektri haiguse diagnoosiga patsienti ning kes olid pikaajaliselt võtnud rahusteid või antidepressante.
43 aasta vanuselt tehti neile põhjalik kognitiivsete võimete test. Keskmiselt olid patsiendid saanud selleks ajaks 16,5 aastat medikamentoosset ravi. Täpsemalt olid need patsiendid saanud antidepressante või rahusteid, viimastest täpsemalt bensodiasepiini, mis on põhiline toimeaine näiteks Xanaxis.
Uuringu tulemustest selgus, et neil patsientidel, kes olid saanud ravimeid väiksemas koguses või pikemate vaheaegadega, seda pika aja vältel, ei olnud märkimisväärset vaimsete võimete langust.
2017. aasta alguses kogutud andmetest aga selgus, et neil patsientidel, kes said pikka aega järjest suures koguses antidepressante või rahusteid oli vaimne võimekus langenud.
Uuringu autor Oulu ülikooli teadlane Anja Hulkko selgitas, et tegu pole tavapäraste ravimitega, mida skisofreeniahaigetele kirjutatakse. Küll aga on selle uuringu tulemustest oluline see, et bensodiasepiini pikaajalisel manustamisel on mõju ning seetõttu tuleks võimalusel vältida pikaajaliselt selle ravimi kasutamist suurtes kogustes.
Hulkko soovitab ravis teha kindlasti pikki rahustivabasid perioode. Lisaks on oluline leida just vastavale patsiendile sobivaim väikseim ravimikogus, seda iseäranis juhul kui ravimit kasutatakse pikka aega.
Selle uuringu piirangutena tuleb välja tuua väike valim ning asjaolu, et tegu oli skisofreeniapatsientidega, mis võib tähendada, et nende vaimset võimekust mõjutas haigus, mitte ainult ravim.
Lisatud täpsustus: Artikli varasemas versioonis olid antidepressandid ja rahustid märgitud antipsühootikumide alla kuuluvaks. Tegelikult on antipsühhootikumid kolmas ravimite grupp, millega ravitakse skisofreeniat. Nende puhul on tõestatud, et skisofreeniapatsientidel, kes saavad neid preparaate, on vaimne võimekus parem kui nendel, kes ravi ei saa. Antipsühhootikumid omavad selle haiguse puhul seega kaitsvat toimet.
Uuringu tulemusi esitleti sõltumatu teadusühenduse Neurofarmakoloogia Euroopa kolledži (ENCP) aastakonverentsil.
Toimetaja: Marju Himma