Isesõitvate autode pealetung võib viia välireklaami kadumiseni ({{commentsTotal}})

Isesõitvate autode laiem levik tõotab muuta välireklaami tegemise mõttetuks ja suretada sellega välja terve tööstusharu. Inimestel ei õnnestu nautida reklaamivaba maailma aga ilmselt kuigi pikalt, ennustab R2 tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port.

Isejuhtivate autode saabumine muudab elukorraldust üllatavates aspektides. Iseseisvalt olulised nähtused ei seostu otseselt autodega ja kipuvad jääma autodega kaasnevate muutuste üle mõtisklustest välja.

Olgu näiteks meenutus varasemast kommentaarist uudsete autode ja organidoonorluse teemal. Nii raske kui see teema ka ei oleks, kasvatavad liiklusõnnetuse ohvrid helge tahuna organi vastuvõtja võimalust jääda ellu. Nähtuse kurvema poole kaalule lisab raskust enneaegselt surma saanud doonor, kuigi tänapäeval elab inimesi rohkem ja kauem. See kasvatab vajadust doonororganite järele. Näiteks USA-s on pelgalt selle sajandi jooksul doonororgani ootajate järjekord kahekordistunud.

Kurva tõsiasjana pärineb keskmiselt iga viies siirdatav elund liiklusõnnetuses hukkunult. Kuna liiklusõnnetustes on absoluutses enamuses süüdi inimene, siis selle riski vähendamine emotsioonivaba, rutiini taluva ja reegleid jälgiva automaatautojuhiga langetab traagiliste surmajuhtumite arvu. Isejuhtivate autode loojad lubavad liiklusese suremusele üle 90-protsendilist langust. Kes oleks osanud seostada kriisi organidoonorluse saabuvat autode uuendamisega?

Analoogselt võib autoroolist inimese kadumine üllatada reklaamitööstust. Iga autojuht on märganud teede kõrval suuri välireklaame. Autos viibijad, eriti küljeaknast vaatajad märkavad neid vähem. Kiiresti liikuvas autos püsib tee servas seisev infomaterjal vaateväljas kõige kauem esiaknast teed jälgivale sõidukis viibijale ehk autojuhile.

Samal põhjusel pole välireklaamid hästi nähtavad ka ühistranspordis reisijatele. Taolise reklaami peamiseks sihtrühmaks ongi autojuhid ja jalakäijad. Kiirteedel jalakäijad puuduvad ja seal oleks peamiseks tarbijaks iga päev tööle ja koju sõitvad roolikeerajad. Sellele lisaks toimetatakse esiklaasist nähtavale teadvusesse reklaamiinfot veel raadio abil. Niimoodi võttes on päevast paar tundi kindlal kellaajal autos viibijad suhteliselt hea reklaami sihtmärk.

Isejuhtivad autod muudavad kirjeldatud skeemi korraldust. Reisijaks muutuv autojuht ei pea enam loovutama tähelepanu tee ja seda ümbritseva inforuumi seiramiseks. Miljarditesse dollaritesse ja eurodesse ulatuva teede äärse välireklaami tõhusus langeb. Koos sellega väheneb teenitav tulu. Arvestades, et infovoog otsib vastuvõtja teadvusesse uusi teid, võib oodata teeäärse reklaami ellujäämise nimel tehtavaid uuendusi.

Võimalik, et reklaamid muutuvad senisest tähelepanu haaravamateks sarnaselt linnapilti ilmunud hiigelekraanidele. Samuti võib oodata, et suured infotahvlid hakkavad endale tähelepanu võitmise nimel ühendust võtma lähenevate autodega. See omakorda kajastub autode inforuumi sisekujunduses, esialgu peamiselt suure ekraaniga interaktiivsete lahenduste näol.

Võibolla kohustab isesõitva sõiduteenuse pakkuja autos viibijaid sõidu eest tasumiseks vaatama reklaame, sarnaselt ühistransporti ilmunud infomaterjalidele. Oletatavasti pole see kõige tõhusam meede. Kaasaegne inimene kannab kaasas konkureerivat meediavahendit. Seda mõtterada edasi kõndides võidakse jõuda äratundmiseni, kuidas suretab isejuhtivate autode ajastu teede äärse välireklaami.

Mida siis teha kui silmad vaatavad reklaamist mööda? Tõenäoliselt tuleb appi juba tuttav alternatiivne tee erutada teadvust infoga allahindlustest ja uuest kaubast kõrvade kaudu. Võimalik, et kordub sama, mis juhtus raadio väljasuremist ennustanud televisiooniga. Selle saatuse ümberpööramiseks oli oma ootamatu roll just autodel. Koos autoliikluse kasvuga muutus oluline osa nn vabast ehk töövälisest ajast hommikustes ja õhtustes liiklusummikutes autos istumiseks.

Varsti siirdus osa telesaateid raadiosse, võttes kaasa portsu reklaamiraha. Lisades mängu interneti on hoopiski televisioon tänaseks häda kannatamas. Arvatakse, et mugavas autosalongis viibivate ja akende asemel nutiseadme ekraane jälgivaid reisilisi hakatakse mõjutama just raadiost saabuva infoga. Uuenduseks on raadio muutumine kliente haaravalt interaktiivseks. Seda loomulikult vaid juhul, kui reisija ei leia isiklikust nutiseadmest ka kõrvade jaoks midagi huvitavamat. Sellisel juhul hääbuks roolist eemaldatud juhiga ainuke sunni korras raadiokuulaja.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Kuulmismeele liigne koormamine maksab kurjalt kätte.

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: