Inimtegelastega lugude moraal on mõjusam kui loomajuttudel ({{commentsTotal}})

On heaks tavaks saanud, et iga jutu sees võiks olla õpetlik iva. Ka lastejuttude autorid püüavad tihtilugu oma loomingusse pisut moraalset juhatust poetada. Kuid nüüd selgub Kanadas tehtud teadusuuringust, et õpetlik iva ja moraalijuhatus jõuab lapsele paremini kohale siis, kui jutu tegelasteks on inimesed. Loomajuttudest lapsed nii kergesti õppust ei võta.

Patricia Ganea Toronto ülikoolist ja ta kolleegid lugesid nelja- kuni kuueaastastele lastele ette toreda loo. Mõnele lapsele loeti ette kirjanik Mary Packardi kirjutatud õpetlik lugu väikesest pesukarust, kes saab teada, et kui mitte olla kadekops, siis on lihtsam endale sõpru võita.

Teistele lastele loeti ette sama lugu, aga nii, et pesukaru ja teised tegelased olid asendatud inimestest tegelastega. Kolmandatele lastele, kes olid sattunud kontrollrühma, loeti ette raamatut taimeseemnetest.

Nii enne kui ka pärast lugemist andsid teadlased lastele kümme vahvat kleepsu. Sinna juurde aga rääkisid nad, et kuskil on veel üks laps, keda uuringusse ei võetud ja kes seetõttu kleepse ei saanud, aga kui katselaps paneb mõne oma kleepsu juuresolnud ümbrikku, siis saab see anonüümseks jäänud laps need kleepsud endale.

Selgus, ja see on ajakirjas Developmental Science ka kirjas, et lapsed, kes kuulasid inimtegelastega lugu, läksid pärast seda kleepsuandmisel heldemaks. Kuid need lapsed, kes olid kuulanud loomtegelastega juttu või hoopis seda niiöelda kontrolljuttu seemnetest, läksid pärast jutukuulamist pigem hoopis natuke ihnsamaks.

Selline lugu sai siis täna teadusuudiseks. Nagu tähele panite, olid sel õpetlikul lool inimestest tegelased.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: