Inimtegelastega lugude moraal on mõjusam kui loomajuttudel ({{commentsTotal}})

On heaks tavaks saanud, et iga jutu sees võiks olla õpetlik iva. Ka lastejuttude autorid püüavad tihtilugu oma loomingusse pisut moraalset juhatust poetada. Kuid nüüd selgub Kanadas tehtud teadusuuringust, et õpetlik iva ja moraalijuhatus jõuab lapsele paremini kohale siis, kui jutu tegelasteks on inimesed. Loomajuttudest lapsed nii kergesti õppust ei võta.

Patricia Ganea Toronto ülikoolist ja ta kolleegid lugesid nelja- kuni kuueaastastele lastele ette toreda loo. Mõnele lapsele loeti ette kirjanik Mary Packardi kirjutatud õpetlik lugu väikesest pesukarust, kes saab teada, et kui mitte olla kadekops, siis on lihtsam endale sõpru võita.

Teistele lastele loeti ette sama lugu, aga nii, et pesukaru ja teised tegelased olid asendatud inimestest tegelastega. Kolmandatele lastele, kes olid sattunud kontrollrühma, loeti ette raamatut taimeseemnetest.

Nii enne kui ka pärast lugemist andsid teadlased lastele kümme vahvat kleepsu. Sinna juurde aga rääkisid nad, et kuskil on veel üks laps, keda uuringusse ei võetud ja kes seetõttu kleepse ei saanud, aga kui katselaps paneb mõne oma kleepsu juuresolnud ümbrikku, siis saab see anonüümseks jäänud laps need kleepsud endale.

Selgus, ja see on ajakirjas Developmental Science ka kirjas, et lapsed, kes kuulasid inimtegelastega lugu, läksid pärast seda kleepsuandmisel heldemaks. Kuid need lapsed, kes olid kuulanud loomtegelastega juttu või hoopis seda niiöelda kontrolljuttu seemnetest, läksid pärast jutukuulamist pigem hoopis natuke ihnsamaks.

Selline lugu sai siis täna teadusuudiseks. Nagu tähele panite, olid sel õpetlikul lool inimestest tegelased.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: