Rohke alkoholitarbimine mõjutab meeste ja naiste ajusid erinevalt ({{commentsTotal}})

Alkohol.
Alkohol. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Teaduskatsed on ammu näidanud, et noorte meeste ja naiste ajud muutuvad rohke alkoholitarbimise järel, kuid seni oli teadmata, et need muutused on meeste ja naiste puhul väga erinevad.

Soome teadlaste värskest uuringust selgub, et mehed on selle käitumise tagajärgedest rohkem ohustatud kui naised.

Kupio ülikooli haigla ja Ida-Soome ülikooli teadlane dr Outi Kaarre uuris koos kolleegidega 11 noort meest ja 16 noort naist, kes olid viimase kümne aasta jooksul tarvitanud pidevalt ohtralt alkoholi. Teise katsegruppi kuulus 12 noort mees ja 13 noort naist, kes olid tarvitanud alkoholi väikeses koguses või olid täiesti karsked. Kõik katsealused olid vanuses 23–28 eluaastat.

Teadlased mõõtsid nende aju reaktsiooni magnetimpulssidele ehk „koputasid“ ajule transkraniaalse magnetstimulatsiooni ehk TMSi abil. TMSi vastust mõõdetakse aju elektrilise aktiivsuse kaudu EEG-ga ehk elektroentsefalograafiga.

Teadlaste varasemast uuringust oli teada, et alkohoolikute ajukoor ehk korteks reageerib magnetstimulatsioonile rohkem kui karskete inimeste aju. See näitab, et pikaajaline alkoholitarvitamine mõjutab aju.

Värske uuring aga näitab, et lisaks mõjutab pikaajaline alkoholitarvitamine meeste ja naiste aju erinevalt.

Meeste aju mõjutab alkoholitarvitamine rohkem kui naiste oma.

„See oli meile üllatus, kuna me arvasime, et see võiks olla vastupidi,“ selgitas dr Outi Kaarre. See uuring näitas, et alkohol mõjutab tugevalt nii elektrilisi kui keemilisi närviülekandeid. Kuna närviülekanded meie aju sünapsides on keemilised, siis selles katses mõjutasid elektriimpulsid GAVH retseptoreid ehk glutamaadi ja gammaaminovõihappega seotud närviülekannet.

GAVH retseptoreid on kaht tüüpi – A- ja B-tüüpi. Kui meestel mõjutas pikaajaline alkoholitarvitamine mõlemat tüüpi GAVH retseptreid, siis naistel ainult A-tüüpi.

Pole päris selge, miks see nii on, kuid teada on, et GAVH-A retseptori aktiivsus mõjutab joomismustreid, GAVH-B aga mõjutab üleüldist soovi alkoholi tarvitada. „Kui me arvame, et naised ja mehed muutuvad alkoholi joomise tagajärjel erinevalt, siis meie uuring pakub sellele nüüd teadusliku selgituse,“ ütles dr Kaarre.

Mida selle uuringu tulemustest õppida?

Teadlased soovitavad seda uut teadmist võtta arvesse noortele alkoholi kättesaadavuse piiramisel ning selgitustöös, et noorena joodud naps tõesti mõjutab inimese tervist tulevikus. Lisaks saab seda teadmist kasutada alkoholiravis ning alkoholiravi väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka soolist eripära.

Teadusuuringu tulemusi esitlesid teadlased 30ndal rakendusliku ja translatiivse neuroteaduse konverentsil.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: