Häkkeri kuri käsi muudab südamestimulaatori tapamasinaks
Inimeste kalduvusel teha võimalusel vähem füüsilist tööd ja liikuda võivad olla kurvad tagajärjed. Mida sagedamini asendatakse selle mõjul kärbuvaid kehaosi, seda suurem on võimalus, et nad langevad juba lähitulevikus häkkerite rünnaku ohvriks, hoiatab R2 tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port.
Kooli alates läbib tuhandeid südameid erutav judin. Vähemusel kaasneb sellega optimistlik ärevus. Ülejäänutes võimendub ohe suve enneaegsest lõppemisest ja töise perioodi algusest. Tuttava tööga kohtamine pakub kindlasti ka rõõmu. Kuid nagu targemad soovitavad – sõnateatri asemel tuleks vaadata, mida tehakse igapäevaste valikutega. Tehnoloogia võidukäik kõneleb kasvavast soovist teha vähem igasugust tööd.
Kasuta või kaota
Leidub arvukaid näiteid, kui tehnoloogia abil täidetakse ülesandeid, mida inimene pole ise kunagi teinud või pole enam võimeline tegema. Viimaste hulka võib mõneti üllatusena lugeda näiteks südame töö. Enne selle teemaga edasi minekut tasub meenutada, et viimasel ajal on hakatud valjemalt osutama töödele ja tegevustele, millega inimene ise enam hakkama ei saa, sest need on siirdatud tehnoloogia kätte.
See omakorda toidab vaidlusi selle üle, kas tulevikus peab inimeselt nõudma mineviku tööde tegemise oskust, nagu näiteks kudumine, auto remontimine, telefoni numbrite meeles pidamine, peast arvutamine vmt.
Võiks arvata, et roboteid huvitab inimeste töö. See on ekslik. Enamasti on tegemist võrdlemisi suboptimaalse protsessiga, mis arvestab inimeste võimete ja veidrustega. Miks peaks tahtma robot sellist tööd? Olemasolevad tõendid kirjeldavad pigem robotite huvi meie üksiktegevuste ehk töö komponentide vastu. Neist ilmajäämine on ühtlasi piisav kogu töö kaotuseks.
Oluline on teadvustada, kuidas osade tegevuste tegemata jätmine pärsib inimese kehalisi võimeid, mida on ajast ja olukorrast sõltumata väga vaja ka väljaspool mõnd konkreetset tegevust. Usutavasti avastavad füsioloogid tulevikus teisigi aeglaselt kehast taanduvaid siseorganite talitlusi. Hetkel on aga vaieldamatult kuumaks teemaks liikumisvõimes osalevate organsüsteemide piisav suutlikkus lüüa kaasa pikemas ja uut moodi elus.
Elu toetav seade muutub tapamasinaks
See toob meid südame teema juurde tagasi. Elus materjal vajab töövõime säilitamiseks stiimuleid. Mõtle autole, millega pole mõnda aega sõidetud, kui seda uuesti kasutama asudes selgub, et suurus on kuidagi väiksem, mootor kaotanud võimsust ja kiiremini sõites hakkab masin lagunema. Kuigi südamehädade preventsioonis ja hilisemas ravis soovitatakse tegeleda regulaarse kehalise treeninguga, pakub kaasaeg hädalistele tehnilisi lahendusi.
Kõige radikaalseim meede oleks kunstliku südame siirdamine. Sellest palju levinum on usaldada südame tööd juhtivad signaalid südamestimulaatori hooleks. Arenenud riikides saab igal aastal südame abilise miljoni elaniku kohta mõnisada kuni umbes tuhat indiviidi. Samal ajal vahetatakse vanu seadmeid uute vastu. Nii tehakse suurtes riikides aastas sadu tuhandeid südamestimulaatorite siirdamisi.
Uudse inimese tervise teemana lisanduvad seega tervistavate seadmete tarkvaravead. Lisaks arvutitele, kuhu häkkerid püüavad tungida ja mille vastu kasutatakse tarkvarauuendusi, on viimaste aastate jooksul hakatud tõsiselt kartma muutumist nähtamatu, kuid tapva infosõja tandriks, kus muudetakse elu toetavad seadmed muudetakse kurjade jõudude poolt tapamasinateks.
Südamestimulaatori võimalikku rünnakut võib pidada oluliselt personaalsemaks. Nüüd oleme tunnistajaks esimesele tähelepanuväärsele inimeses peituva tarkvara uuenduse kampaaniale. Sarnaselt autoomanikele kutsutakse USA-s "tervishoiu töökodadesse" ehk haiglatesse ligi pool miljonit südame stimulaatori omanikku, keda ähvardab surm läbi häkkimise. Esialgu puudutab üleskutse USA-s siirdatud Abbott Laboratories’ päritolu 465 tuhandet seadet. Teiste riikide olukorra kohta hetkel teated puuduvad, aga analoogseid seadmeid kasutatakse mujalgi.
Mida rohkem asendavad tehnilised lahendused kehalisi talitlusi, seda tõsisemaks muutuvad teadmised bioloogiliste ja tehnoloogiliste süsteemide koostoimimisest ja probleemide lahendamisest. Selles mõttes peaks koolis käimine muutuma üha rohkem elu ja surma küsimuseks. Loodetavasti kergendab taoline motivatsioon kooliaasta alguse ängi!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal