Teadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme? ({{commentsTotal}})

Miks on perioodilisustabel just sellise kujuga, nagu kõik teavad? Kas on olemas veel mingeid eriilmelisi tabeleid? Just sellise küsimuse saatis Tallinna ülikoolile televaataja Mart. Vastuse annab TLÜ rektor, professor Tiit Land.

Me kõik mäletame põhikooli keemiatunnist, et keemilised elemendid on kenasti paigutatud tabelisse, mis loob elementide perioodilisussüsteemi. Süsteemi esimeseks reegliks on, et elemendid seab tabelis järjekorda nende aatomnumber. See on prootonite arv elemendi aatomi tuumas.

Näiteks on vesiniku järjenumber 1, see tähendab, et vesiniku aatomi tuumas on üls prooton. Tegemist on kõige väiksema aatommassiga elemendiga. Raud aga on keemiline element järjenumbriga 26. Raual on seega 26 prootonit aatomi tuumas.

Teine reegel on, et elemendid rühmitatakse tabelis sarnaste omaduste põhjal. Nõnda tekibki süsteem, milles keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomnumbrist.

Perioodilisussüsteemi kuulub praeguse seisuga 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on tehislikud.

Perioodilisustabelit tuntakse ka Mendelejevi tabeli nime all, kuna Mendelejev leidis aatomite vahel perioodilised seosed ja aastal 1869 paigutas need tabelisse. Tollal oli teada üle 60 elemendi ning Mendelejev jättis tabelisse veel avastamata elementide jaoks tühjad kohad, mille eksisteerimist ta ennustas. Hiljem täidetigi need lüngad uute avastatud elementidega.

Kas lisaks kirjeldatud tabelile on perioodilisussüsteemi kujutamiseks ka teistuguseid viise? On ikka. 100 aasta jooksul on avaldatud ligikaudu 700 erinevat tabeli versiooni. Üks polulaarne kujutusviis on spiraal, mille keskel on vesinik. Oluline on, et kujutusviis järgiks samu reegleid, mis kirjeldatud tabeli puhul.

Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: