Vilistlased on kõrgkoolidega rahul, praktikavõimalused jätavad soovida ({{commentsTotal}})

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased.
Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased. Autor/allikas: Kalev Saar/Postimees/Scanpix

Valdav enamik vilistlastest on omandatud kõrgharidusega rahul, selgub Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringust. Oluliselt annaks parandada aga praktikakorraldust, samuti suhtuvad lõpetatud kõrgkooli kriitilisemalt välisüliõpilased.

Üldiselt on omandatud kõrgharidusega rahul 90 protsenti lõpetanutest. Kõige kriitilisemalt hindasid vilistlased praktikakorraldust, millega rahulolematuid oli 38 protsenti. Välisriikidest pärit vilistlaste seas küündis näitaja aga lausa 55 protsendini.

Vähene rahulolu praktikavõimalustega tuli haridus-ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul välja juba eelmises, 2012. aasta vilistlaste uuringus. Sellest ajast saadik rakendatud abinõude mõju avaldumine võtab aga aega.

Praktikavõimalustega olid rohkem rahul rakenduskõrgharidusõppe vilistlased – 77 protsenti, teiste õpete vilistlastest ligikaudu pooled. Õppevaldkondade lõikes hindasid praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonna vilistlased. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased.

Välisüliõpilased tõid olulise probleemina välja ka juhendamist ja kõrgkooli pakutud nõustamisteenust. Nendega polnud rahul vastavalt 42 ja 40 protsenti vastanutest.

Vilistlased tööturul
Tööturul hakkamasaamiseks peavad vilistlased erialaste teadmiste ja oskuste kõrval oluliseks ka sotsiaalseid oskusi – suhtlusoskust, probleemide lahendamise ning analüüsioskusi.

Eesti kõrgkoolides õppijaid iseloomustab õpinguteaegne aktiivsus tööturul, rohkem kui kolmveerand vilistlastest töötas õpingute ajal. Töötamise peamise põhjusena nimetati vajadust tagada oma majanduslik toimetulek. Põhjustena toodi välja ka elatustaseme tõstmise, eneseteostuse ja töökogemuse omandamise soovi. Viimast viitab ka see, et üle poole töötavatest vilistlastest töötas õpingute ajal töökohal, mis oli nende erialaga lähedalt või suurel määral seotud.

Õpitud erialale lähedasel ametikohal töötab enim tervise ja heaolu, põllumajanduse ning hariduse valdkonna vilistlasi. Kõige kauem võttis erialase töö leidmine aega humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonna vilistlastel. Kõige kiiremini leidsid endale erialase töö teeninduse ja hariduse valdkonna vilistlased.

Õpiränne
Õpirändes osales ehk teistes riikides käis õppimas ligikaudu viiendik vilistlastest. Kõige mobiilsemad olid doktorandid, kellest viibis seoses õpingutega välisriigis 90 protsenti vastanutest. Õpirändes osalemise suurimaks probleemiks on sellega kaasnevad rahalised kulutused. Iga kolmas vastanu pidas teistes riikides õppimise takistuseks rahalisi põhjuseid, iga kuues aga õppekavade ühildumist kodukõrgkooli õpingutega.

Uuringu teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel Ernst & Young Baltic AS. Uuring põhines veebipõhisel ankeetküsitlus, mis viidi läbi 2015. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku lõpetas 2015. aastal Eestis kõrgkooli ligikaudu 10 000 tudengit, neist vastas küsitlusele 2358 vilistlast.

Tutvu uuringuga täismahus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: