Pistelistes kontrollides jääb vahele vaid murdosa dopingukasutajatest ({{commentsTotal}})

Kergejõustik
Kergejõustik Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kahel 2011. aastal toimunud rahvusvahelisel suurvõistlusel osalenud sportlaste seas korraldatud küsitluse alusel kasutas neist eelneva aasta vältel dopingut enam kui 40 protsenti. Näitaja ületab kordades pistelistes kontrollides vahelejäänute hulka.

Uuringu ametlikult avaldamine võttis kuus aastat. "Arvan, et maailma antidopingu agentuur (WADA oli tulemustest šokeeritud ja ei usaldanud neid. Ma mõistan seda täielikult. WADA ja rahvusvahelise kergejõustiku föderatsiooni (IAAF) veenmine, et meie kasutatud lahendus näitab usaldusväärselt dopingu kasutamist, võttis seetõttu veidi aega. Kuid ma ei tea samas, mis kulisside taga toimus," selgitas uuringu esimene autor Rolf Ulrich Tübingeni ülikoolist ERR Novaatorile.

Algne raport lekitati ajalehele New York Times juba 2013. aastal. Samuti avaldati töö piiratud kujul erandkorras Suurbritannia parlamendi kultuuri, meedia ja spordi komitee loal.

IAAF-i president Sebastian Coe väitis toona komitee ees, et uurimuse avaldamine viibib Ulrichi ja tema kolleegide kasutatud metodoloogia tõttu ja mitmed teadusajakirjad oli uurimuse tagasi lükanud. Tegelikult ei andnud aga IAAF uurimuse avaldamiseks luba. Uuringut rahastanud WADA võttis samal ajal vastupidise seisukoha. Teadlasrühmale teadmatult oli sõlmitud kahe organisatsiooni vahel leping, mis nõudis selleks mõlema organisatsiooni nõusolekut.

Port märkis, et IAAFi dopingulembese juhtkonna käitumise tagamaad hakkasid selguma alles hiljuti. Osa süüd on ka tõenäoliselt WADA-l. "Alternatiiviks olnuks skandaalsete näitajate taustal ühekordse ja keerulise metoodikaga uuringu kaitsmine. Kuna kasutatud metoodika on "arvutuslik" ning "subjektiivne", leidunuks eksperte, kes seda kritiseerides kahjustanuks WADA usutavust, katsega edendada vaieldavate tulemustega enda tähtsust," mõtiskles Port

Esinduslik valim
Uuring põhines XIII Rahvusvahelise Kergejõustiku Föderatsiooni korraldatavatel kergejõustiku maailmameistrivõistlusel ja XII Pan-Araabia mängudel kogutud andmetel. Kokku vastasid dopingu kasutamist puudutavale küsimusele 2168 sportlast.

Port leidis, et rahvusvahelisel tasemel võistluste ühisosaks on suhteliselt hea tasemega sportlased. Olenemata sellest, kas tegu on juuniorite, karjääri alguses olevate kogemuste hankijate või rahvuslike tippudega. "Nad kõik peegeldavad absoluutse tipu tegevuskultuuri, kuna osa on sinna teel, paljud on sinna jõudnute ea- ja trennikaaslased, info liigub jne. Järelikult saab nende tegevusviisist teha üldistusi sama hästi kui hetkel kuumade treeningmeetodite kohta," laiendas spordibioloog. Teisisõnu on tegu esindusliku valimiga.

Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel tunnistas viimase aasta jooksul dopingu kasutamist 43 protsenti vastanutest. Pan-Araabia mängudel küündis see aga 57 protsendini. Isegi kui teadlased võtsid arvesse vastamiseks kulunud lühikest aega, mis võis viidata küsimuse ebatäielikule mõistmisele, ulatusid näitajad vastavalt 30 ja 45 protsendini. Võistlustel korraldatud ametlikes kontrollides leiti seevastu dopingujälgi vastavalt 0,5 ja nelja protsendi sportlaste kehavedelikest.

Ulrich rõhutas, et praeguse olukorra ei saa teha uuringu põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi. "Ilma värske uuringu ja andmeteta pole võimalik selle kohta midagi öelda. Dopingu kasutamine võib olla selle ajaga hüppeliselt vähenenud, kuid sama hästi on võimalik, et seda ei ole juhtunud," nentis Ulrich. Vahepeal pole jõudnud tema teada vähemalt teaduskirjandusse ka töid, mis oleksid uurinud probleemi sarnaselt rahvusvaheliselt tasandil. Osaliselt saab süüdistada selles rahanappust.

Port märkis, et 2011. aasta järel on toimunud antidopingu järel mõningased muutused. "Suures pildis on hilisemad uuenenud meetmed ja skandaalid dopingukasutamise hinda tõstnud. Tõenäoliselt on kasvanud puhta spordi osakaal, mis omakorda julgustab kahevahel olijaid riskist loobuma. Järelikult võib arvata, et toonased kasutajate leviku näitajad on vähenenud, aga langus pole tõenäoliselt väga dramaatiline ega ühtlane," nentis spordibioloog. Spordialade, riikide, soo ja vanuse osas lõikes võib näha suuri kõikumisi.

Ulrichi sõnul öelda saab öelda töö põhjal ka midagi dopingu kasutamise leviku kohta. "Tihti väidetakse, et dopingu kasutamine iseloomustab ainult ja ainuüksi venelasi. Ent see ei saa tõsi olla. Uurimus näitab seda väga selgelt. Avalikkus peaks nägema, et dopingut kasutatakse kõikjal," rõhutas Ulrich.

"Mul on tunne, et riigid määratlevad end liiga sageli sportliku edu kaudu. Nii lasub sportlastel suure surve hästi esineda. Peame selle olukorra peale mõtlema ja üritama seda vähendada või sellest vabaneda," jätkas teadlane. Võib isegi öelda, et kaudselt on laialdases dopingu kasutamises kohati süüdi tavainimeste liiga kõrged ootused.

Uurimus ilmus ajakirjas Sports Medicine.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: