Gröönimaa eraldumine ajas kliima soojaks ({{commentsTotal}})

Kliima on ikka muutunud ja igal muutusel on olnud põhjused. Küsimus on ainult, millised põhjused. Rühm Ameerika, Saksa ja Briti teadlasi väidab, et 56 miljonit aastat tagasi soojenes maailma kliima rohkete vulkaanipursete tagajärjel, mis vallandusid siis, kui Gröönimaa eraldus Euroopast ja tekkis Atlandi ookeani praegune põhjaosa.

See väide, mida toetavat uurimust kirjeldav artikkel on leidnud avaldamist ajakirjas Nature, kummutab, kui see õigeks osutub, seni laiemalt levinud arusaama, et toonase globaalsoojenemise põhjuseks oli settekivimitest vabanenud metaan. Mõlema seletuse ühisosa on mõistagi see, et soojenemise põhjuseks oli niinimetatud kasvuhoonenähtus, mille tekitasid atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaasid.

Marcus Gutjahr Inglismaalt Southamptoni ülikoolist ja Saksamaalt ookeaniuuringute Helmholzi keskusest ning ta kolleegid jõudsid nüüd oma vulkaanilise seletuseni, uurides tillukeste mereelukate foraminifeeride ehk kambriliste kodasid.

Nende kodade fossiilid sisaldavad element boori teisendeid erisugustes suhetes, mille järgi saame teada, kui happeline oli mingil ajajärgul merevesi. Neid andmeid kliimamudeliga kokku sobitades leidsid teadlased, kui palju pidi merevette ja atmosfääri lisanduma süsinikku. Sellest omakorda tegidki nad järelduse, et kõige taga olid peamiselt just Põhja-Atlandil pursanud vulkaanid.

Arvutused näitavad, et süsihappegaasi paiskus neist pursetest hullupöörasel määral, enam kui 30 korda rohkem kui kogu sellest fossiilkütusest, mille inimkond tänaseks päevaks on põletanud. Maakera keskmine õhutemperatuur tõusis sellest viie kraadi võrra.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: