Unepuudus teeb riskialtiks ({{commentsTotal}})

Tänapäeva kiire elutempo juures kipub meist paljudel unetundidest puudu jääma. Tulemuseks on päevane unisus ja vähenenud keskendumisvõime. Nüüd tuleb välja, et kroonilisel unetusel on veel üks kõrvalmõju, mida võib pidada enamjaolt tänapäeva kontekstis negatiivseks – kõrgenenud riskivalmidus.

Sellisele järeldusele jõudsid Šveitsi teadlased, kes tegid uuringuid 14 meestudengiga vanuses 18–28 aastat. Kui katsetudengid magasid mitu ööd järjest ainult viis tundi, kasvas nende päevane riskialtisus märgatavalt.

Neile pakuti kaks korda päevas võimalust valida, kas saavad väiksema summa raha kindla peale kätte või saavad suurema summa, aga ainult teatava (ühest väiksema) tõenäosusega.

Üks vähese unega öö ei muutnud veel katseisikute riskilembust, kuid mida enam katsenädal edenes, seda enam hakkasid katseisikud riskirohkemaid valikuid tegema. Mitte kõik katseisikud, aga suurem osa, 14st 11. Ja mis veel huvitav: tudengid ise ei hinnanud oma riskialtisust muutunuks. See tähendab, et nad ei pannud oma suuremat riskile mineku kalduvust ise tähele.

Christian Baumann ja ta kolleegid Zürichi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Annals of Neurology, et seda enam on meil kõigil, eriti aga tähtsate majanduslike ja poliitiliste otsuste tegijatel põhjust hoolitseda, et öiseid unetunde oleks piisavalt.

Varasematest uuringutest on ilmnenud, et nooremate täiskasvanute loomulik uneaeg on üheksa tundi, vanematel 7,5 tundi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: