Veebidokk: kõrgvererõhktõbi pole normaalsus, kuid on eluga kohandatav ({{commentsTotal}})

Vale toitumine, vale elustiil, aga ka loomulik kulumine ja vananemine – Läänemaal, Palivere alevikus elav pensionär Reet Kaar usub, et need asjad võivad olla kõrgvererõhutõve põhjused. Haigus esineb tihti vanadel, üha sagedamini ka noortel, kuid arstid rõhutavad, et see ei ole "normaalne" vananemise juurde kuuluv osa.

Ühel hetkel Reet Kaar enam ei jaksanud nii palju kui varem. Hing hakkas kinni jääma, igapäevatoimetusi oli üha raskem teha. Selgus, et Reeda südame parema vatsakese arter oli ummistunud. Selle põhjuseks võib lugeda kõrgvererõhutõbe ehk hüpertoonia.

Kõrge vererõhk tekib juhul, kui süda peab rohkem tööd tegema, et verd läbi ahenenud veresoonte suruda. Püsivalt kõrge vererõhk on aga südamele lisakoormus ja see omakorda kiirendab veresoonte lubjastumist. Tekib nõiaring: isegi kui veresooned peaks olema taas normaalses mõõdus, on vatsake liiga tugev ja pumpab verd liiga kiiresti.

Kõrgvererõhutõbi on igal teisel Eesti eakal. Arstid rõhutavad aga, et kõrgvererõhutõbe ei tohiks pidada vanadele inimestele iseloomulikuks haiguseks. Ei ole vahet mis vanuses inimene on – kõrge vererõhk on igal juhul haiguslik ega ole normaalne seisund. Paraku diagnoositakse tõbe ka üha enam noortel inimestel.

Valed eluviisid kurnavad südant

Üks haiguse põhjuseid võib olla pärilik eelsoodumus ehk suurem tõenäosus on haigestuda neil, kelle suguvõsas on hüpertooniat esinenud. Sellisel juhul ei pruugi inimene ise saada kuigi palju haiguse takistamiseks kaasa aidata.

Aga ka eelpool Reeda nimetatud vale eluviis ehk liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused suurendavad haigestumise riski. Just elustiili valik on see, millega peaks juba noorena hoolitsema selle eest, et vanaduses süda tööd edasi teha jaksab.

Reedal puhastati sooned ning viimaks pandi talle ka südamestimulaator. "Ega ma ei jookse ega hüppa, aga igapäevase elu üle ma ei virise," sõnab ta.

Hüpertoonia ei ole ravitav, kuid õigete ravimite ning elustiili muutusega on võimalik vererõhku kontrolli all hoida, nii et veresoonkonna kahjustus enam suuremaks ei läheks. Perearsti regulaarsel külastamisel saab olla kindel selles, et arst märkab, kui vererõhk on tavapärasest kõrgem ning oskab ka vahetult nõu ja abi pakkuda.

Iga vererõhutõvega inimene südameoperatsiooni ei vaja, enamasti piisab ravimite võtmisest, mis tähendab patsiendile umbes 2,5 euro suurust kulu igas kuus, ravikindlustuse olemasolul maksab haigekassa umbes kaks kolmandikku ehk umbes viis eurot ravimite tasust.

"Positiivne mõtlemine on kõige alus“

Pension on väike, aga ega ta suuremaks lähegi. Ei sellest, et napi raha üle pidevalt kulmu kortsutada ega ilmselt ka muude majanduslike põhjuste pärast, usub Reet. Seega pole mõtet viriseda. Tervisega on niisamuti.

"Minuvanused autod on juba kõik romulas, aga mina söön, joon ja vaidlen vastu ka, kui vaja on. Järelikult on võimalik ka vererõhutõvega elada," naljatleb Reet. Poolteist aastat tagasi, kui kolleeg lapsega koju jäi, läks ta taas tööle raamatukokku.

Muidugi ei ole vanadus ja üha nõrgemaks jäänud keha lihtne väljakutse, aga Reet leiab, et elu on seda kergem, mida enam ise positiivseid asju tähele paned. "Jalg valutab, aga käsi ei valuta -- juba hästi!" loeb Reet positiivse mõtlemise täisväärtusliku elu aluseks.

 

Videos kasutatud muusika autoriõigused:
"Across The River" by Podington Bear is licensed under CC BY-NC 3.0
"NirvanaVEVO" by Chris Zabriskie is licensed under CC BY 4.0



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: