Veebidokk: suur hulk eestimaalasi ei tea, et on C-hepatiidihaiged ({{commentsTotal}})

Pärast üht rutiinset tervisekontrolli kutsus infektsionist Elle enda juurde jutuajamisele ning teatas, et tal on C-hepatiit. "See oli tõeline kirvelöök," kirjeldab Elle ehmatust, mis teda diagnoosi kuuldes tabas. See on hea näide reaalsusest: Eestis on suur hulk täiesti tavalisi inimesi, kes ei teagi, et nad C-hepatiiti põevad.

Milline on teadlikkus C-hepatiidist nn keskmisel eestlasel? Ilmselt kerkivad haiguse nimega silme ette pildid kasutatud süstaldest ja seeläbi ka narkomaanidest. Tegelikkuses võib haigus levida mis tahes kokkupuutel nakatunud verega. Enne 1994. aastat oli suur oht C-hepatiiti nakatuda vereülekannete kaudu, tänapäeval nt kehvasti puhastatud tätoveeringute või hambaarsti tööriistadega.

Ka Elle seostas haigust ennekõike narkomaanidega, nüüd aga teab ta, et sellesse võivad nakatuda ka täiesti tavalised inimesed. Seda, kust tema viiruse võis saada, ei tea ta täpselt siiani, kuid kahtlustab nõelravis käimist.

"See oligi väga sürrealistlik: ma tunnen ju, et olen terve, aga mulle öeldakse, et mul tegelikult selline diagnoos," räägib Elle.

Nähtamatud sümptomid

C-hepatiidi kulgu ei pruugi inimesed tõepoolest tunda, paljudel puhkudel ei märgata sümptomeid ega tunta kaebusi aastaid, mõnel juhul lausa mitte kunagi. Haigusnähtusid esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutest ning needki on sageli kerged, näiteks tuntakse väsimust. Tugevamate sümptomite hulka loetakse väsimuse kõrval aga naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalud ning palavik.

Selleks, et mõista, mis haigusega on tegu ja kuidas edasi käituda, pöördus Elle esmalt kõige ligipääsetavama infoallika poole – internetti. Pilt, mille Google aitas haigusest maalida, tundus pehmelt öeldes sünge: ilmselt on ainuke võimalus keemiaravi, aga selle õnnestumisprotsent oleks alla 45 protsenti ja seda neile, kes on varem heas füüsilises vormis ning kelle haigus pole kuigi kaugele arenenud.

„[Lugesin, et] keemiaravi on niivõrd hull, et soovitav on juba enne ravi alustamist hakata võtma antidepressante, sest ravil on palju kõrvaltoimeid," kirjeldab Elle. Neil tingimustel ei tahtnud Elle keemiaraviga alustada. Tema õnneks ei olnud viirusest tekitatud maksakahjustused veel ka kuigi suured ja talle meeldis arsti lohutus, et aeglaselt kulgev haigus ei lõpeta tõenäoliselt Elle elu, pigem mõni muu terviserike.

Internetis surfates leidis Elle siiski ühe ravivõimaluse, mis tundus olevat väga sobiv. USA toidu- ja ravimiagentuur oli äsja kiitnud heaks suukaudsed ravimid, mille ravitoime on vähemalt 96 protsenti. Meenutame: keemiaraviga olnuks Elle võimalused tervenemisele vähem kui 45 protsenti.

"Arst ütles, et ta võib mulle retsepti välja kirjutada küll, kui mul üleliigsed rahahunnikud kuskil on," meenutab Elle. Ravikuur maksis umbes 50 000 eurot. Sellist raha perel kohe võtta ei olnud, Elle abikaasa asus uurima pangalaenu võimalusi. Meenutades arsti sõnu, et haiguse kulg ei ole kuigi kiire, otsustati oodata. Ehk luuakse peagi uusi võimalusi ka Eesti patsientide jaoks.

Vaktsiini pole, lootus uutele ravimitele suur

C-hepatiidi vastu ei ole olemas vaktsiini. Samuti ei ole võimalik C-hepatiiti välja ravida nii, et temast tekiks immuunsus. Haigus avastati 1989. aastal, seega ei ole ka ravimid jõudnud veel väga kaugele areneda. Kuid needsamad ravimid, mis USA-s heaks kiideti, on teinud juba suuri tegusid. Enam kui 95-protsendiline tervenemise näitaja andis aluse ka ravim Eesti haigetele kättesaadavaks teha.

2016. aastal algusest otsustaski haigekassa 100-protsendiliselt toetada nende tablettide ostu. Elle kvalifitseerus nende patsientide hulka, kes said ravimit soodustusega (ehk antud juhul tasuta).

C-hepatiidil on leitud kuus genotüüpi, uus ravim on mõeldud neist kahe genotüübiga viiruse raviks; neile patsientidele, kel esineb mõõdukas või raske maksafibroos. Haiguse esimeses faasis olevad patsiendid tablettide saajateks ei liigitu. Need, kes uut ravi saavad, tervenevad peaaegu täielikult ega ole enam nakkusohtlikud. Kuigi uus nakatumise võimalus jääb, nagu ükskõik kellel teisel.

Tartu ülikooli dotsent ja Elle arst dr Riina Salupere on ennustanud Eesti Arstis: "Uue tablettraviga on tervistumine C-viirusest ilmategev, sest C-viirusest tervistuvad peaaegu kõik ravi saanud isikud. /---/ Sellise strateegiaga on prognoositav 2030. aastaks Eestis C-hepatiidiga patsientide arvu vähenemine 50% võrra. /---/ Seejuures ei ole tarviski mainida nakkusohu likvideerimist."

Need pooltuhat Elle saatusekaaslast, kes nüüdseks on terved, on aga väga väike osa nende kõrval, kes enda haigusest ei teagi. Eestis on C-hepatiiti nakatunud umbes 1,5 protsenti elanikkonnast ehk umbes Viljandi linna jagu inimesi. Suure tõenäosusega on haigete hulk aga suurem, eelmainitud nähtamatute sümptomite tõttu.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: