Uuring: suurem osa inimeses elavaid baktereid on teadusele tundmatud ({{commentsTotal}})

Kuidas bakterid suhtlevad?
Kuidas bakterid suhtlevad? Autor/allikas: Wikimedia Commons

Suurem osa inimkehal ja selle sisemuses elavatest bakteritest on teadusele täielikult tundmatud, järeldavad inimeste veres leiduvaid DNA juppe uurinud teadlased.

Täielik steriilsus on illusioon. Iga inimene kannab endaga kaasas umbes 40 triljonit bakterit. Sellele on viidanud juba varasemad uuringud. Stanfordi ülikooli teadlaste analüüs viitab nüüd, et neist valdav enamik on teadusele tundmatud. Saati siis liigitatud või mõnel muul moel teaduslikult kirjeldatud.

Töörühma algseks eesmärgiks oli otsida alternatiive elundisiirdamisele sageli järgnevale koebiopsiale. Protseduuri eesmärgiks on ennustada, kas patsiendi keha hakkab tunnistama organit enda omana või üritab immuunsüsteem sellest vabaneda. Halvimal juhul päädib see äratõukereaktsiooniga. Praktikas hõlmab koeproovi võtmine suurt süstalt ja terve pärastlõuna haiglavoodis veetmist.

Stephen Quake lootis kolleegidega, et asja ajab ära ka lihtne vereproov. Täpsemalt otsisid nad sellest vabalt ulpivat pärilikkusainet – DNA-d. Nagu 2015. aastal tema töörühma sulest ilmunud uurimus viitas, on tervete inimeste ja patsientide proovid selleks tõepoolest piisavalt erinevad. Analüüsi käigus jäi neile silma aga ka inimestele mitte kuuluvat pärilikkusainet.

Sellest 99 protsenti ei vastanud ühelegi toona andmebaasides leidunud pärilikkusaine järjestusele. Seda täpsemalt uurides leidis Quake`i töörühm, et sellest suurema osa saab omistada proteobakteritele. Nende ühed tuntumad esindajad on näiteks koli- ja salmonellabakterid. Samuti jäid muu hulga sõelale senitundmatud TTV-viirused.

Seejuures langesid need täiesti uude alarühma. See viitab, et alles 1997. aastal avastatud viiruste mitmekesisus on arvatust vähemalt kaks korda suurem. Tervetel inimestel TTV-viirused reeglina tervisehädasid ei põhjusta. Samas suudavad need edukalt nakatada nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, sh immuunsüsteemi tööd alla suruvaid ravimeid võtvaid patsiente.

Quake plaanib kolleegidega uurida järgmise sammuna saamal viisil teiste loomaliikide verd. Selle käigus loodab ta leida uusi bakteritest ja viirustest haigustekitajaid, mis inimestele veel märgatavaid probleeme ei valmista. Samas võiks selle käigus kogutavad teadmised kiirendada uute alles pead tõstvate patogeenide avastamist.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: