ESTCube-i teaduspraktika inspireerib noori kosmosetehnoloogiat arendama ({{commentsTotal}})

Eesti teine tudengisatelliit ESTCube-2.
Eesti teine tudengisatelliit ESTCube-2. Autor/allikas: ERR

Tehnoloogiast, inseneriteadusest ja matemaatikast huvitatud õpilased ja üliõpilased on juba aastaid oma unistuste suved veetnud Tõravere observatooriumis satelliite arendades. Kuuldus tohutust arenguvõimalusest ja kaasakiskuvast väljakutsest enda anded proovile panna meelitab Eesti suurimasse astronoomiauuringute keskusesse aasta-aastalt ka ühe rohkem välismaalasi, kirjutab ESTCube-2 meeskond ERR Novaatorile.

Tänavu suvel toimus Tõraveres esimest korda SpaceTEM ESTCube’i praktika. SpaceTEM pakub üheteistkümnes erinevas kosmoseuuringutega seotud asutuses praktikavõimalust 75-le tudengile. 

See on Eesti-Läti ühine ettevõtmine, mis kestab kuni 2019. aasta lõpuni. SpaceTEM partnerid on kaheksa Eesti ja Läti teadusasutust, sealhulgas Eesti tudengisatelliidi sihtasutus, Tartu observatoorium ja Tartu ülikool. 

Lisaks SpaceTEM praktikale korraldatakse projekti raames 31 treeningut, töötuba, häkatoni ja konverentsi ning tuuakse kokku Eesti ja Läti ettevõtjaid, kes soovivad kosmosetehnoloogia arendusse oma panuse anda.

SpaceTEM on Tartu observatooriumisse toonud näiteks Jaan Poska gümnaasiumis õppiva Mathiase, kes on varasematel suvedel osalenud nii teaduslaagris kui ka teadusmalevas. 

Mathias eelistab suvel tööle minemise asemel ESTCube-2-te ehitada, kuna tema meelest on parem suvekuude jooksul midagi uut õppida. “Siin ei pea üksi töötama ja probleemidele leitakse alati üheskoos kiirelt lahendused,” ütleb ta.

ESTCube-2 pardaarvuti meeskond. Vasakult paremale: Ervin Oro, Indrek Sünter, Mathias Plans, Jan Aare van Gent, Maxime Robin ja Annika Jaakson.

Lisaks teadusmalevale ning SpaceTEM-ile praktiseerivad suvel Tõraveres ka mitmete kõrgkoolide tudengid. 

Maxime on Strasbourg’i tehnikaülikoolist (Telecom Physique Strasbourg) ning kuulist Eestist ja ESTCube’st oma koolikaaslaselt, kes siin eelmisel suvel praktikal käis. Ta on oma praktikakohaga väga rahul ning ütleb, et ESTCube on väga innovaatiline projekt.

Ka Eesti lennuakadeemias õppiv Mark hindab ESTCube’i kui praktikakohta kõrgelt. “Selliste kogemustega võetakse Euroopas palju meelsamini tööle. Lisaks on juba tekkinud idee muuta suvila aiavärav elektrooniliselt avatavaks, sest kõik selleks vajalik on suve jooksul ESTCube’is ära õpitud!”

Vanadel olijatel on suur rõõm, et nende meeskondadesse on uusi liikmeid sattunud. 

Janis, sidesüsteemide meeskonna (communications subsystem team) juht ja Tartu ülikooli doktorant, on seisukohal, et sellised suveprogrammid on väga tähtsad, sest ESTCube’i üks kõige olulisemaid eesmärke on õpetada inimesi. Kuna kuubikut ehitama satub erinevate taustade ja haridustasemetega tudengeid ja õpilasi, siis väljakutseks on osata selgitada igale tasemele, mida on tehtud ja mida vaja teha. 

“Ma saan ise sama töö tehtud päeva või kahega, kuid neil võib selleks aega minna kaks või kolm nädalat, aga see ongi asja mõte – nad õpivad, kuidas tegelikult insenerina töötada, kuidas viia läbi tehnoloogia testimisi, kuidas ise probleeme lahendada.”

Janis rõhutab, et kõikide panus on väga tähtis, sõltumata sellest, kui kaua nad ESTCube’i tiimi kuuluvad, sest iga koodirida ja juhtmejupp viib kuubiku kosmosele lähemale.

ESTCube-2 sidesüsteemide meeskond. Vasakult paremale: Mark Kiptšakbajev, Karin Kruuse ja Mārtiņš Galauskis.

Indrek, kes on pardaarvuti tiimis observatooriumi põrandaid kulutanud juba 2009. aastast, on õnnelik uute vestluskaaslaste üle, kellega ta saab füüsika ja informaatika kõige põnevamatest teemadest rääkida.

Ervin, pardaarvuti meeskonna juht, mainib, et temaga ühes toas istuvast kuuest inimestest on neli sinna leidnud oma tee suvepraktikate kaudu, mis on päris märkimisväärne osakaal.

Juba kogenud kosmosekuubiku ehitajate ja SpaceTEM-i praktikantidele kõrval toimetasid tänavu suvel Tõraveres ka traditsioonilise teadusmaleva õpilased. 

Juba kuuendat suve toimunud teadusmalevas osales tänavu viis nutikat õpilast erinevatest Eesti paikadest. 

Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 12. klassi õpilane Daniil, kes osaleb teadusmaleva kaudu ESTCube’i projektis juba kolmandat suve, kirjeldab oma kogemust väga positiivselt ja plaanib tulevikus minna Tartu ülikooli füüsikat õppima. 

Sama ülikooli, kuid informaatika eriala üle mõtleb Annika, kes on ESTCube’i vastu huvi tundnud juba mitu aastat, kuid teadusmalevlaseks valiti ta sel aastal alles esimest korda. 

Karin, kes veetis kuubiklaste seas samuti oma esimest suve, kuulis võimalusest tuttavatelt ning varasemalt ei olnud ta mõelnudki, et selline ala võiks teda huvitada. Tema sõnul on maleva õhkkond motiveeriv – teised nutikad inimesed on ümberringi ja kui keegi räägib millestki põnevast, siis tekib huvi selle kohta ka ise juurde lugeda.

Kindel on see, et suveks on mõtet sammud Tartusse seada. Õppetööst on puhkust antud, väljas paistab kas Päike või kallab vihma, nagu Eesti suvel ikka kombeks, ning helged pead ja nobedad näpud on kokku kogunenud, et anda oma panus ühele Eesti põnevamale teadusprojektile. Ning sauna saab ka, lisab Karin.

 

ESTCube-2 asendi- ja orbiidikontrollimise alasüsteemide meeskonna liige Daniil Lepkin.

 

ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke vahendab ERR Novaatorile Edinburghi ülikooli teoreetilise füüsika bakalaureusetudeng Annaliina Aavik.

Annaliina on vaimustatud kõigest, mis seondub kosmosega. Särasilmne neiu võib tunde ja päevi süüvida astronoomia telgitagustesse. Šotimaa parimas ülikoolis õpib Annaliina Archimedese noore õpetlase stipendiumi abil. 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: