Ahvid vs lapsed kivi-paber-käärid mängus ({{commentsTotal}})

Šimpansil kulub kivi-paber-käärid mängu õppimiseks keskmiselt 307 mänguringi.
Šimpansil kulub kivi-paber-käärid mängu õppimiseks keskmiselt 307 mänguringi. Autor/allikas: Kyoto University Institute for Advanced Study

Erinevas vanuses ja mõlemast soost šimpansid suudavad õppida mängima liisumängu kivi-paber-käärid. Seda suudavad ka inimlapsed, aga kui kaua läheb primaadil aega mängu selgeks saamiseks võrreldes inimlapsega?

Paber katab kivi, kivi nüristab käärid, käärid aga lõikavad paberit. Tundub lihtne kui lapsemäng? Selles lihtsas mängus on vaja aga koos kasutada päris mitut oskust. Esmalt oskust teha käemärke. Seejärel on vaja neist käemärkidest aru saada ning mängimiseks on tarvis mõista konteksti, milles neid käemärke kasutatakse. Inimesele võib tunduda lihtne, kuid šimpansile päris paras väljakutse.

Kyoto ülikooli teadlased Tetsuro Matsuzawa ja Jie Gao tahtsidki teada saada, kas inimeste ja šimpansi õppimisvõime käemärkidega väljenduda ja nende märkide tähendust mõista on erinev.

Tegu on mittelineaarse signaliseerimisega ehk käemärk muutub igal mängukorral ning vajab seetõttu igas mänguringis uuesti mõtestamist.

Katses osales seitse primaati, neist viis osalesid katses lõpuni. Neile näidati puutetundlikult arvutiekraanilt kolme kombinatsiooni, millest nad pidid osutama tugevamale. Esimesena said nad selgeks seose paberi ja kivi vahel, teisena kivi ja kääride vahel, keerulisim näis neile aga mõista seost kääride ja paberi vahel.

Uuringu tulemusena selguski, et kuigi ahvidel võtab kivi-paber-käärid mängu õppimine inimlapsega võrreldes oluliselt rohkem aega, suudavad nad mängu täiesti selgeks saada. Aga kui kaua võtab aega primaadil see mäng selgeks saada?

Nende viie ahvi katsetulemuste põhjal: keskmiselt 307 mänguringi – päris muljetavaldav suurus, kui võrrelda lastega. Tokyo ülikooli teadlaste uuringus osales ka 38 last vanuses 3–6 eluaastat. Neil kulus mängust arusaamiseks keskmiselt viis mänguringi.

Teadusartikkel ilmus ajakirjas Primates.

Toimetaja: Marju Himma



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: