Ahvid vs lapsed kivi-paber-käärid mängus
Erinevas vanuses ja mõlemast soost šimpansid suudavad õppida mängima liisumängu kivi-paber-käärid. Seda suudavad ka inimlapsed, aga kui kaua läheb primaadil aega mängu selgeks saamiseks võrreldes inimlapsega?
Paber katab kivi, kivi nüristab käärid, käärid aga lõikavad paberit. Tundub lihtne kui lapsemäng? Selles lihtsas mängus on vaja aga koos kasutada päris mitut oskust. Esmalt oskust teha käemärke. Seejärel on vaja neist käemärkidest aru saada ning mängimiseks on tarvis mõista konteksti, milles neid käemärke kasutatakse. Inimesele võib tunduda lihtne, kuid šimpansile päris paras väljakutse.
Kyoto ülikooli teadlased Tetsuro Matsuzawa ja Jie Gao tahtsidki teada saada, kas inimeste ja šimpansi õppimisvõime käemärkidega väljenduda ja nende märkide tähendust mõista on erinev.
Tegu on mittelineaarse signaliseerimisega ehk käemärk muutub igal mängukorral ning vajab seetõttu igas mänguringis uuesti mõtestamist.
Katses osales seitse primaati, neist viis osalesid katses lõpuni. Neile näidati puutetundlikult arvutiekraanilt kolme kombinatsiooni, millest nad pidid osutama tugevamale. Esimesena said nad selgeks seose paberi ja kivi vahel, teisena kivi ja kääride vahel, keerulisim näis neile aga mõista seost kääride ja paberi vahel.
Uuringu tulemusena selguski, et kuigi ahvidel võtab kivi-paber-käärid mängu õppimine inimlapsega võrreldes oluliselt rohkem aega, suudavad nad mängu täiesti selgeks saada. Aga kui kaua võtab aega primaadil see mäng selgeks saada?
Nende viie ahvi katsetulemuste põhjal: keskmiselt 307 mänguringi – päris muljetavaldav suurus, kui võrrelda lastega. Tokyo ülikooli teadlaste uuringus osales ka 38 last vanuses 3–6 eluaastat. Neil kulus mängust arusaamiseks keskmiselt viis mänguringi.
Toimetaja: Marju Himma