Doktoritöö kinnitab: Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe ({{commentsTotal}})

Soovituslikku liikumisaktiivsust ei täida mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik Eesti 7-13-aastastest koolinoortest.
Soovituslikku liikumisaktiivsust ei täida mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik Eesti 7-13-aastastest koolinoortest.

Tervise seisukohalt liigub igal koolipäeval piisavalt vaid veerand 7–13-aastastest õpilastest. Samas ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik koolinoortest. 

Sellised murettekitavad numbrid toob välja eile Tartu ülikoolis kaitstud Kerli Moosese doktoritöö

Vastavalt nii riiklikule kui ka rahvusvahelistele soovitustele peaksid õpilased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit intensiivsusega, mis tekitab soojatunde ja toob kaasa hingamise sagenemise. Lisaks soovitatakse veeta võimalikult vähe aega istudes.

“Kuna õpilased veedavad palju aega koolis, on koolil oluline roll õpilaste liikumisaktiivsuse toetamisel ning istuva aja vähendamisel,” selgitab Mooses, kes mõõtis 636 õpilase liikumisaktiivsust koolipäevadel. 

Uuring viidi läbi Eesti eri paigus ja vaatas liikumisandurite abil esimest korda seda, milline on Eesti õpilaste liikumisaktiivsuses koolipäeva erinevates osades.  

Uuringus osalenud õpilased kogusid soovituslikust päevasest aktiivsusest koolis vaid veerandi, samas kui naaberriigis Soomes on vastav näitaja pea poole suurem. 

Erinevates ainetundides liikumisaktiivsust jälginud Mooses tõdes, et Eesti koolilapsed veedavad enamuse koolitundidest istudes. “Samas näitavad eri riikide kogemused, et liikumise lõimimine tunni teemaga võimaldab ka ainetundidel oluliselt panustada päevase soovitusliku liikumisaktiivsuse taseme saavutamisesse.

Nagu võis eeldada, oli koolis kõige aktiivsemaks tunniks kehaline kasvatus, kuid üllatuslikult veedeti soovitusliku intensiivsuse tasemega vaid kolmandik tunnist, kolmandiku tunnist õpilased aga istusid või seisid,” rääkis värske doktor. 

Sellele vaatamata oli õpilaste päevane liikumisaktiivsuse tase oluliselt kõrgem just nendel päevadel kui osaleti kehalise kasvatuse tunnis ning seda sõltumata treeningutel osalemisest.

Moosese uuringu tulemused viitavad, et koolis on kasutamata potentsiaali õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel ja istuva aja vähendamisel. “Seega on vajadus toetada koole liikumisvõimaluste loomisel läbi aktiivsete (ja pikemate) vahetundide, liikumise lõimimise ainetundidesse, täiendavate liikumistundide lisamise tunniplaani ning aktiivse koolitee võimaluste loomise,” sõnas ta. 

“Aktiivsem koolipäev aitab õpilastel saavutada soovitusliku liikumisaktiivsuse taset. Lisaks mitmete uuringute andmetel toetab tunnis ja vahetunnis liikumine ka tunnis keskendumist ning seeläbi omab soodsat mõju ka õpitulemustele.”

Haridus- ja teadusministeerium andis ERR Novaatori Facebook’i kontol teada, et praegu uuendatakse kehtivat kehalise kasvatuse õppekava kaasaegseks liikumisõpetuseks, kus suureneb ka tundide arv.

“Uuendamisega tahame tulemuste asemel keskenduda oskuste ja liikumisharjumuste kujundamisele, mis jääks õpilastesse ka pärast kooli. Ujumisõpetuse uuendamine on esimene samm tervest kehalise kasvatuse õppekava ümberkujundamisest ning seda on võimalik juba rakendada uuest õppeaastast.” 



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: