Teedrajav doktoritöö näitab, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ({{commentsTotal}})

Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas.
Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas. Autor/allikas: Victoria Pickering/Creative Commons

Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev Silva Kasela leidis molekulid, millest ühed võivad sobida esimest tüüpi diabeedi raviks ja teised vähkkasvajatega võitlemiseks. 

Kasela uuris doktoritöös koe- ja rakutüübi-spetsiifilist geenide avaldumise regulatsiooni. Sellest ilmnes, et täiskasvanu maksakoes mõjutavad geneetilised markerid nende geenide avaldumist, mis on seotud üldise ainevahetuse ja ravimite lagundamisega. 

“Ravimite lagundamise eest vastutavate geenide puhul on väga olulisel kohal nii geneetiline kui epigeneetiline variatsioon, ehk siis inimestevahelise varieeruva ravimivastuse taga peituvad nii pärilikud faktorid kui keskkonna mõjud, näiteks kaasuvad ravimid, suitsetamine ja isegi toitumine,” selgitas Kasela juhendaja Lili Milani. 

Lisaks uuris Kasela väikeste mittekodeerivate mikroRNAde ja geneetiliste markerite omavahelist seost geenide avaldumisele. Ta leidis mitu vähkkasvajatega seotud markerit, mille mõju geenide avaldumisele toetab mikroRNAde tähtsat rolli geeniekspressiooni regulatsioonis.

Kõige olulisem uurimistöö, mis tehti  koostöös Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste doktor Kai Kisand ja professor Pärt Petersoniga, aitas leida mitmetele haigustega seotud geenidele mehhanisme ja rakutüüpe, mis on seotud haiguse arenguga. Seda võimaldas TÜ Eesti geenivaramu 300 geenidoonori erinevate immuunrakkude põhjalik uurimine ja erinevate haiguste geeniradade lahti mõtestamine.  Leiul on potentsiaali esimest tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina.

Kasela kirjutab, et rohkem kui kümme aastat ülegenoomseid  assotsiatsiooniuuringuid on leidnud kümneid tuhandeid seoseid komplekstunnuste ja geneetiliste markerite vahel. Need kõik on andnud palju uut teadmist haiguste tekkepõhjuste ning pärilikkuse kohta. 

Samas ei viita ükski leitud seos otse põhjuslikule geneetilisele markerile, vaid märgivad ära genoomi piirkonna, mis mõjutab haiguse saamise riski või tunnuse kujunemist. 

Seni kogutud infot aitavad paremini mõtestada sellised geneetilised markerid, mis mõjutavad ka geenide avaldumist kui vahepealset tunnust varieeruvate DNA aluspaaride ja fenotüübi vahel. 

“Seejuures on tähtis kirjeldada geeniekspressiooni geneetilist regulatsiooni võimalikult paljudes erinevates rakkudes ja kudedes, sest geneetiliste markerite efekt geeniekspressioonile sõltub nii rakutüübist kui ka keskkonnamõjudest,” tõdes Kasela. 

Nii ongi Kasela uuring koos teiste omataolistega rajanud teed geneetikute järgmise kümne aasta põhiülesandele – uurida, millistes rakutüüpides ja missuguste molekulaarsete mehhanismide ning geeniradade kaudu mõjutavad haigusseoselised geneetilised markerid inimeste heaolu. 

“Vastused nendele küsimustele aitaks sammukese lähemale inimese genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas,” ütles värske doktor.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: