Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust
Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.
Raueri saared asuvad mõnekümne kilomeetri kaugusel Antarktise mandril paiknevast Davise uurimisjaamast, mis kuulub Austraaliale. Saartelt kogutud veeproovidest leidsid Austraalia teadlased halobaktereid, mikroorganisme, kes tänapäeva teadmiste järgi ei ole siiski bakterid, vaid hoopis arhed.
Kuid tähtis on praegu hoopis see, et nende soolalembeste mikroobide, arhedest halobakterite sees leidub plasmiide, kromosoomiväliseid rõngakujulisi DNA-molekule.
Plasmiide leidub mikroorganismides tihtilugu ikka. Plasmiidid sisaldavad tihtipeale oma peremeesrakule mõneks elujuhtumiks vajalikke geene. Plasmiidid paljunevad raku sees iseseisvalt ja kui kaks mikroorganismi omavahel kokku puutuvad, siis võivad plasmiidid ka ühest neist teise üle kolida.
Aga Antarktika holobakteritest avastatud plasmiidid ei levi ühest arhest teise mitte palja ja katmata DNA-molekulina, nagu plasmiididel seniteada kombeks, vaid nad võtavad endale selleks ajaks rakumembraani materjalist väikese mullikese ümber. Sellise mullikese sees sattuvad nad teise arhe juurde, mille külge siis mullike kinnitub ja mille sisse siis plasmiid lipsab. See meenutab juba natuke viiruse käitumist, mis levib ka rakust rakku nii, et tema DNA või RNA on kaitsva kesta sees.
Susanne Erdmann Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Microbiology, et viiruste omaaegseteks eellasteks võiski olla midagi nende mullistatud plasmiidide sarnast. Ja võib-olla ongi viirused üleüldse plasmiididest arenenud.
Toimetaja: Marju Himma