Õpime ahvidelt: jäljendamises peitub midagi rohkemat kui õppimine ({{commentsTotal}})

Noor šimpans üritab oma ema jäljendada.
Noor šimpans üritab oma ema jäljendada. Autor/allikas: Thibaud Gruber

Jäljendamine on omane nii inimestele kui šimpansidele, seda on teatud juba pikka aega. Seni on aga arvatud, et jäljendamise eesmärk on ennekõike õppida uusi oskusi. Tuleb välja, et see pole ainus põhjus, miks nii ahvid kui inimesed jäljendamistaktikaid kasutavad.

Jäljendamist, näiteks liigutuste või tegevuste „ahvimist“, on seni peetud kognitiivseks oskuseks, mis võimaldab inimestel õppida kaaslastelt kultuurilisi nähtusi, näiteks põlluharimist, keelt aga samuti tehnoloogiat, kunsti ja teadust.

Pikka aega on teatud sedagi, et ka ahvid jäljendavad samal moel ning eeldatud, et ka samal põhjusel. Ahvipoegade võime jäljendada on kesisem kui inimlaste oma, sest seni on arvatud, et ahvidel napib võimet sotsiaalseid ja kommunikatsiivseid jäljendamisi teha.

See pole aga päris nii.

Lundi ülikooli teadlased jälgisid Rootsis asuva Furuviki loomaaia šimpanside jäljendamistegevusi, võrdlesid neid inimeste omadega ning jõudsid järeldusele, et ligikaudu kümne protsendi ulatuses jäljendavad mõlema liigi esindajad sama moodi.

Jäljendati samu tegevusi: kallistamist, käte plaksutamist, musitamist ja tähelepanu saamiseks klaasile koputamist. Viimase puhul on oluline märkida, et tegu oli siiski loomaaiaga ning inimesed kipuvad seal tähelepanu saamiseks koputama puuri klaasile, sama teevad ka ahvid.

Miks see oluline on?

Nende eelmainitud tegevuste kopeerimise juures pole midagi enneolematut ega ebatavalist. Ja just see tõik viitabki asjaolule, et need jäljendamistegevused kannavad endas pigem sotsiaalset ja kommunikatiivset eesmärki, mitte õppimise eesmärki, mida on seni peetud jäljendamistegevuste puhul olulisimaks.

Selle uuringu tulemuste põhjal annavad autorid seletuse, et ahvide evolutsiooni käigus oli jäljendamistegevusel oluline koht suhtlusel ja kiindumusel, selle kõrval muidugi oli jäljendamisel ka õppimise funktsioon.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Primates.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: