Ekvaatoriaaljää parandab väljavaateid Marsilt elu leidmiseks ({{commentsTotal}})

Marss.
Marss. Autor/allikas: Kevin Gill/Creative Commons

Marssi uurivad teadlased leidsid planeedi ekvaatori lähistel jälgi vahetult selle pinna all laiuvatest liustikest. Tähelepanek turgutab astrobioloogide lootust leida Marsilt elu ja võib mõjutada kosmosefanattide plaane luua planeedil isemajandav koloonia. Kliimateadlastele valmistab aga nende olemasolu selgitamine vähemalt esialgu parajat peavalu.

Veejää kui sellise olemasolus Marsi pinnal pole midagi uut ja üllatavat. Planeedi ümber 2001. aastal tiirlema asunud sond Odyssey leidis kõrgematel laiuskraadidel sellele viitavaid märke juba oma esimesel tööaastal. Kahtlusi kinnitasid 2008. aastal kulguri Phoenix tehtud vaatlused. Jäätükikesi leiti vaid paari sentimeetri paksuse pinnasekihi all. Lisaks oli juba varasemast teada, et Marsi poolusi katavad külmunud süsihappegaasist ja veejääst koosnevad liustikud.

Vahepeal andmeanalüüsi valla tehtud edusammud võimaldasid parandada Odyssey varem kogutud andmete alusel koostatud kaartide lahutusvõimet pea kaks korda – 290 kilomeetrini. Selle tulemusel jäid teadlastele silma väiksema läbimõõduga planeedi pinna all asuvad liustikud. Muu hulgas leiti suures koguses veejääd ka madalamatel laiuskraadidel, Marsi ekvaatori lähistel.

Praegu Marsi kliima kirjeldamiseks kasutatavate mudelite kohaselt ei tohiks ekvatoriaaljää eluiga ületada aga ligikaudu 125 000 aastat. Vesi sublimeeruks ajapikku gaasina atmosfääri isegi läbi seda planeedi pinnast eraldava pinnase.

Ühe hüpoteesi kohaselt on seeläbi planeedi telje kalle jõudnud viimase 125 000 aasta vältel oluliselt muutuda. Teatud Marsi piirkondi tabaks tänapäeval varasemast rohkem päikesekiirgust, teisi aga vähem. Seeläbi sublimeeruks ja langes ka vesi taevast teistes piirkondades kui kaugemas minevikus. Samas ei tohiks Marsi pöörlemistelg võbiseda geoloogilises mõttes nii lühikese ajavahemiku vältel sedavõrd ulatuslikult. Isegi kui planeedil puudub seda aeglustav suuremat sorti kuu.

Teise selgituse kohaselt tekitab veeaur pinnasesse aurupadja. See aitaks veejääd ülejäänud keskkonnast paremini isoleerida ja sellega sublimatsiooni pidurdada.

Nii või teisiti kujutavad liustikud astrobioloogide sõnul veereservuaaare, millest soodsatel tingimustel välja immitsev vesi võiks pakkuda soodsat elupaika erinevatele mikroobidele. Vedelas olekus veele vihjavaid tumedaid triipe nähti Marsi düünidel 2015. aastal. Vee täpses allikas polnud teadlased toona täielikult kindlad.

Uurimus ilmus ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: