Maakera lumepallistumine tõukas loomade arengu käima ({{commentsTotal}})

Kuidas on juhtunud, et Maa peal elavad loomad, nende seas ka meie, inimesed? Millised ootamatud kokkusattumused on loonud soodsad tingimused nõnda keerukate olendite kujunemiseks? Rühm teadlasi eesotsas Jochen Brocksi ja Amber Jarrettiga Austraalia rahvusülikoolist väidab, et on jõudnud nende põhjapanevate küsimuste lahendamisele tähtsa sammu võrra lähemale.

 

Brocks ja Jarrett analüüsisid Kesk-Austraaliast pärit vanades settekivimites sisaldunud molekule. Molekulide põhjal järeldavad nad, et umbes 650 miljonit aastat tagasi läks elu üsna huvitavaks. Toimusid suured muutused merede ökosüsteemides, laialt hakkasid levima vetikad.

Nagu teadlased ajakirjas Nature lähemalt kirjutavad, olid vetikate levikul loomulikult ka oma põhjused ja tagajärjed. Põhjuste ahela pani nende sõnul liikuma suur globaalne külmenemine, mil maakera kattus täielikult jää ja lumega, muutudes mitmeks miljoniks aastaks niinimetatud lumepall-maakeraks.

Hiigelsuured jääliustikud jahvatasid pulbriks terveid mäeahelikke, millest vabanes keskkonda anorgaanilisi toitaineid. Kui jää sulas, kandsid jõed toitaineid hiigelkoguses merre. Toitainerikkas meres pääsesidki siis vetikad enneolematul hulgal levima. See oli suur muutus, sest enne seda olid meredes miljardeid aastaid valitsenud pisikesed bakterid.

Suhteliselt suured ja energiarikkad vetikad omakorda osutusid heaks toiduks teistelegi olenditele, kellest omakorda moodustus uus keerukas toitumisvõrgustik, millega ajapikku liitus üha suuremaks ja keerukamaks arenenud loomi, nende seas lõppude lõpuks ka meie, inimesed.

Nii võibki siis öelda, et oleme oma olemasolu eest tänu võlgu muu hulgas ka maakera lumepallistumisele sadade miljonite aastate eest ja lihtsatele vetikataimedele, kes elutsesid lumepallijärgses maailmas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: