Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades pea kuu aega varem ({{commentsTotal}})

Üleujutus Soomaa rahvuspargis 2016. aastal.
Üleujutus Soomaa rahvuspargis 2016. aastal. Autor/allikas: (Blizzarfoto/Minupilt.err.ee)

Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades ja Euroopa kirdeosas viimase 40 aasta jooksul toimunud kliimamuutuste tõttu pea kuu aega varem, viitavad 38 riigis tehtud mõõtmised.

"Inimesed kipuvad nägema kliimamuutusi eriti meie piirkonnas millegi abstraktse ja hoopis teise maailma probleemina. Kuid nagu uurimusest välja koorub, need tulevad meile koju kätte. Need mõjutavad juba elusloodust, ent ka me ise peame nende mõjudega üha rohkem arvestama," leidis Berit Arheim, Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi teadur ERR Novaatorile. Näiteks tuleks mõelda harjumuspärasest erineval ajal saabuvate suurvetele uute vee jõul töötavate elektrijaamade rajamisel, jõgede ääres asuvate linnade planeerimisel ja maaharimisel.

Baltimaades ja teistes Läämere ümbruse riikides saab seostada tulvavete varasemat saabumist lumikatte varasema sulamisega. "Aastad, kus püsib lumi hiliskevadeni, on praktiliselt kadunud. Üha sagedamini jäävad suuremad üleujutused lume nappuse ja sademete ühtlasema jaotumise tõttu üleüldse ära," lisas hüdroloog. See võib kahjustada jõgede ökosüsteeme, sh luhtadel kudevaid kalapopulatsioone. Teisest küljest võivad panustada hüdroelektrijaamade omanikud veehoidlate täitmisel tulvavetele, mida lõppkokkuvõttes ei tulegi.

Ajaline nihe kevadise suurvee saabumises kümnendi kohta aastatel 1969-2010. Autor: G. Blöschl et al.

Hüdroloog nentis, et kuigi nende poolt aluseks võetud 4200 mõõtepunkti haarav andmekogu on Euroopas suurim omataoline, on jõgede vooluhulga muutuste kohta veel vara öelda midagi põhjapanevamat. Isegi nihet suurvete saabumisajas suudeti selgelt kliimamuutustega seostada ainult Kirde- ja Lõuna-Euroopas.

Jõgede tavapärast vooluhulka saavad mõjutada muu hulgas ka muutused maakasutuses ja kliimamuutustest sõltumatud pikemaajalised kliimatsüklid. Näiteks mõnel pool Lääne-Euroopas võib näha kevadisi tulvavesi isegi 36 päeva võrra varem kui 50 aasta eest. Selle saab suuresti kanda Põhja-Atlandi ostsillatsiooni arvele. Arktikas nähtava temperatuuritõusu kaudu võivad kliimamuutused mõjutada ka selles süsteemis õhurõhu tugevust.

Euroopa Komisjoni 2014. aastal ilmunud raporti kohaselt kulus aastatel 2000–2012 üleujutustega seotud kahjude likvideerimiseks igal aastal keskmiselt 4,6 miljardi eurot. Sajandi keskpaigaks nõuab see hinnanguliselt aga juba 23,5 miljardit eurot. "Mida varem me kohanemismeetmete rakendamisele mõtlema hakkame, seda vähem see meile maksma läheb," sõnas Arheim

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: