YouTube võimaldab ka linnuteadust teha ({{commentsTotal}})

Punaselg-õgija.
Punaselg-õgija. Autor/allikas: Veljo Runnel/EOÜ

Mitmete väljaspool Põhja-Ameerikat ja Euroopat levinud õgijaliikide (Lanius sp.) ökoloogia ning bioloogia kohta on teada väga vähe ja just interneti avarustes võib leiduda väärtuslik info lünkade täitmiseks. Näiteks õgijate tava torgata saak oksa või oga otsa paelub sageli juhuslike möödujate tähelepanu, kes selle videoklipina salvestavad ning sotsiaalmeediasse laevad.

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks - vahendab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis teadusajakirjas The Science of Nature avaldatud uuringut.

Hiljuti avaldatud õgijate käitumist ja levikut käsitlevas uurimuses analüüsiti YouTube’is leitavat videomaterjali ning kõrvutati seda seniste teadmistega. Otsingud kõikide õgijaliikide kohta andsid perioodil 2005 – 2015 vastusteks 730 videot 24 looduses filmitud liigi kohta. 457 videot oli salvestatud Euroopas, enim Suurbritannias (93) ja Jaapanis (70). Eestis oli salvestatud kaks videot. 29 erinevast õgijaliigist leiti arvukamat materjali punaselg- (Lanius collurio), punapea- (L. senator), välu- (L. bucephalus) ja hallõgija (L. excubitor) kohta.

Punaselg-õgija, 09.07.2012 Sõrve säär, Saaremaa. Autor: Margus Ots

Leitud videote arv seostus teadusallikatest saadud viidete arvuga vastava liigi kohta; see näitab, et arvukamad liigid satuvad ka kaamera ette suurema tõenäosusega. Euroopa salvestiste suur arv tuleneb tõenäoliselt siinse piirkonna linnuvaatlemise populaarsusest, ökoturismi edendamisest ja põhjapoolkera riikide keskmisest paremast internetiseeritusest. Riigiti sõltus videote arv interneti, kuid mitte nutitelefonide kasutajate arvust – ilmselt kasutavad linnuvaatlejad paremaid tehnilisi seadmeid, näiteks foto- või videokaameraid.

Regiooniti erines ka videotel olev teave toitumise, laulmise, puhkamise, pesitsemise, enesekaitse, sigimiskäitumise lõikes. Näiteks filmiti Aafrikas 48,8% juhtudest õgijaid toitumas, teistes regioonides aga vähem. Euroopas ja Lähis-Idas salvestati võrreldes teiste regioonidega rohkem puhkamiskäitumisega seotud videosid. On võimlaik, et sellised erinevused sõltuvad lokaalsetest oludest, kuid võib olla, et teatud tüüpi elupaikades on linnuhuvilistel linde lihtsam vaadelda või pakuvad teatud kultuurides spetsiifilised lindude käitumisviisid inimestele suuremat huvi.

Vabalt jagatav ja kättesaadav videomaterjal aitab täiendada teadmisi kõigil õgijate käitumise vastu huvi tundjatel. Õgijate videod seni vähe uuritud regioonidest (näiteks troopikast) täiendavad aga teadmisi nende levikust ja ökoloogiast. YouTube´ist hangitav info viitab vahel ka seni puudulikule leviku ja arvukuse andmestikule – videote põhjal on tuvastatud näiteks väluõgija varasemalt kirjanduse põhjal eeldatuga võrreldes hoopis sagedasem esinemine.

Siiski tuleb YouTube’is leiduvasse suhtuda kriitiliselt – kuigi sageli on tabatud harva nähtavat käitumist või laulmist, on pooltes videotes siiski vaid istuv lind. Ka ei ole paljude salvestuste põhjal võimalik geograafilist asukohta tuvastada ja liigi levilat täpsustada. Kindel on aga see, et sotsiaalmeedia avab uued võimalused liikide täiendavaks uurimiseks ning lõimib avalikkuse tugevamalt teaduslike uuringutega.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: