Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased ({{commentsTotal}})

Kimalasema.
Kimalasema. Autor/allikas: Holger Casselmann/Wikimedia Commons

Põllutaimede putukkahjurite vastu kasutatavad ained neonikotinoidid ei ohusta mitte ainult kodumesilasi, vaid ka metsmesilasi ehk kimalasi. Kanada ja Briti teadlaste väitel võib maailmas laialt kasutatav neonikotinoid tiametoksaam vähendada veerandi võrra võimalust, et emakimalane hakkab munele ja loob koloonia.

Nigel Raine Guelphi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et nii tugev toime tekitab kahtluse, kas kimalased suudavad looduses üleüldse püsima jääda. Mõneski maailma paigas, sh Euroopa Liidus ja Raine'i kodumaal Kanadaski on küll ka neonikotinoide kasutamist piiratud või piiramist vähemalt tõsiselt arutatud.

Raine ja ta kaaslased uurisid, kuidas mõjub tiametoksaam emakimalastele kevadel, kui need on just talveunest ärganud ja teevad ettevalmistusi munemiseks. Nad hoidsid 300 emakimalast oludes, mis jäljendasid kevadist looduskeskkonda kõigi juurdekuuluvate stressiteguritega, kaasa arvatud parasiitnakkused.

Poolele katsekimalastest andsid nad ka siirupit, millele oli lisatud tiametoksaami koguses, mida võib kohata ka päris õietolmus ja -nektaris. Selguski, et seda taimekaitsevahendit saanud emakimalaste seas asus munele 26 protsenti vähem isendeid kui kontrollrühmas.

Arvutimudel näitas, et sellises olukorras võib looduslikke kimalaspopulatsioone ähvardada hukk. Raine'i sõnul on vajadus taimekaitsevahendite mõju mittekahjuritest putukatele veelgi ulatuslikumalt uurida seda arvestades vägagi pakiline.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: