Teadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavalt ({{commentsTotal}})

Kui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.

Arutelu juhtinud Martin Aher tõi välja tõsiasja, et Eesti ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktorikraadiga haritlasi. Tema arvamusega ühines Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja IRL-i liige Ulla Preeden, kes rääkis isiklikust kogemusest, kuidas välismaal lisatakse doktorikraadi olemasolul lühend “Dr” ka alati inimese nimele. Eestis ta sellist asja kohanud pole ning tema sõnul näitab juba see, et välismaal on doktorid rohkem au sees.

Preeden leidis, et doktorid peaksid ka ise võtma ühiskonnas suurema rolli, näiteks liikuma ülikoolide ja teadustööde juurest poliitikasse või erasektorisse. Seda eelkõige eesmärgiga viia teistesse valdkondadesse akadeemiast õpitud kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust.

Oma kogemust jagas ka üks publiku seas viibinud doktorikraadi kaitsnu, kes kirjeldas olukorda Pariisis: on näha, kuidas erasektor otsib enda töötajate hulka neid, kes on saanud just kõrgeima haridustaseme. Veelgi enam – välismaal võib olla karjäär haridustaseme puudumise tõttu piiratud, sest teatud ringkondadele on inimese harituse ja kvaliteedimärk just doktorikraad, selgitas publiku liige.

Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve nõustus samuti Aheri väitega. Truve tõdes, et eestlased ei tea piisavalt, millise panuse annavad doktorid riigi arenemiseks ning selle probleemi lahendus peitub ühiskonna harimises. Teisalt rääkis Truve, et paraku ei ole näha, kas riik on läbi mõelnud selle, mida doktorikraadi tellimustega peale hakata, kuidas neid ühiskonnas rakendada.

Keeleteadlase Martin Aheri juhtimisel toimus Arvamusfestivali teadusalal diskussioon teemal “Doktorikraadi ilu ja valu: kas ühiskonnal ja Sinul endal on seda vaja?”

Arutelust võtsid osa Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ning Eesti ühe juhtiva raadio- ja elektroonikafirma Rantelon juht Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi juhtivteadur Anne Kahru. Arutelu korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadur Olesja Bondarenko.

Toimetaja: Greete Palmiste, Allan Rajavee



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.