Teadusdoktorid: tunneme, et ühiskond ei väärtusta meid piisavalt ({{commentsTotal}})

Kui muus maailmas on doktorikraad ühiskonnas austatud ja tähtsal kohal, siis Eestis paistab, et avalikkus isegi ei märka, millist kasu selle kraadiga inimesed ühiskonnale anda võiks, märgiti Arvamusfestivali teadusalal toimunud ingliskeelses arutelus.

Arutelu juhtinud Martin Aher tõi välja tõsiasja, et Eesti ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktorikraadiga haritlasi. Tema arvamusega ühines Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor ja IRL-i liige Ulla Preeden, kes rääkis isiklikust kogemusest, kuidas välismaal lisatakse doktorikraadi olemasolul lühend “Dr” ka alati inimese nimele. Eestis ta sellist asja kohanud pole ning tema sõnul näitab juba see, et välismaal on doktorid rohkem au sees.

Preeden leidis, et doktorid peaksid ka ise võtma ühiskonnas suurema rolli, näiteks liikuma ülikoolide ja teadustööde juurest poliitikasse või erasektorisse. Seda eelkõige eesmärgiga viia teistesse valdkondadesse akadeemiast õpitud kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust.

Oma kogemust jagas ka üks publiku seas viibinud doktorikraadi kaitsnu, kes kirjeldas olukorda Pariisis: on näha, kuidas erasektor otsib enda töötajate hulka neid, kes on saanud just kõrgeima haridustaseme. Veelgi enam – välismaal võib olla karjäär haridustaseme puudumise tõttu piiratud, sest teatud ringkondadele on inimese harituse ja kvaliteedimärk just doktorikraad, selgitas publiku liige.

Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve nõustus samuti Aheri väitega. Truve tõdes, et eestlased ei tea piisavalt, millise panuse annavad doktorid riigi arenemiseks ning selle probleemi lahendus peitub ühiskonna harimises. Teisalt rääkis Truve, et paraku ei ole näha, kas riik on läbi mõelnud selle, mida doktorikraadi tellimustega peale hakata, kuidas neid ühiskonnas rakendada.

Keeleteadlase Martin Aheri juhtimisel toimus Arvamusfestivali teadusalal diskussioon teemal “Doktorikraadi ilu ja valu: kas ühiskonnal ja Sinul endal on seda vaja?”

Arutelust võtsid osa Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor ning Eesti ühe juhtiva raadio- ja elektroonikafirma Rantelon juht Andres Taklaja, Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi juhtivteadur Anne Kahru. Arutelu korraldas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi teadur Olesja Bondarenko.

Toimetaja: Greete Palmiste, Allan Rajavee



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: