Hallutsinatsioone võib tekitada aju ennustusmasina rike ({{commentsTotal}})

Aju.
Aju. Autor/allikas: amyleonard/Creative Commons

Kui ma ei saa oma meeli alati usaldada, siis kuidas saan ma eristada illusioone reaalsusest? Häiriva küsimuse esitas juba 300 aasta eest prantsuse filosoof René Descartes. Värske töö vihjab, et selles mängib võtmerolli aju võime seada oma uskumusi ja ootusi pidevalt kahtluse alla. Meelepetete ja hallutsinatsioonide näol võib olla tegu häiretega selleks kasutatava masinavärgi töös.

"Meile meeldib rääkida psühhoosi puhul, et meelepetted ja hallutsinatsioonid on kõrvalekalle reaalsusest, millega meist igaüks nõustub. Samas ei saa keegi väita, et sa need pole sinu jaoks reaalsed," märkis uurimuse esimene autor Philip Corlett, Yale-i meditsiinikooli psühhiaater ERR Novaatorile antud intervjuus. Hinnanguliselt kogeb hallutsinatsioone – peamiselt hääli ja/või teisi helisid – 60–70 protsenti skisofreeniaga inimestest.

Kuid meelepetted ei iseloomusta vaid neid, kellel on diagnoositud mõni vaimne häire. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kuuleb hääli või kogeb hallutsinatsioone oma elu jooksul hinnanguliselt iga 20. täiesti terve inimene. Seda isegi ilma uimastite, migreeni või väsimuse kaasabita. Meelepetete alla saab liigitada ka näiteks mobiiltelefonide pealetungiga seostavad "kummitusvärinad". Tunde, et telefon taskus vibreerib, kuigi see tegelikult seda ei tee.

Süütumat sorti hallutsinatsioonide tekkepõhjuste uurimiseks otsustas Corlett koos oma kolleegi Albert Powersiga uurida piiripealseid juhte. Inimesi, kes psühhiaatrilist ravi ei vaja, kuid kuulevad enda sõnul oma peas hääli – selgeltnägijaid.

"Meie kolleegid olid selle suhtes alguses mõneti skeptilised. Seega, et päris selge olla, me usume, et nad usuvad end kuulvat midagi ja need hääled on nende jaoks reaalsed, kuid me pole nende tõlgendusega nõus," rõhutas Powers. Lisaks neile kaasasid psühhiaatrid uuringusse skisofreeniaga diagnoositud inimesi ja ka neid, kes polnud enda väitel kunagi oma peas hääli kuulunud.

Osaliselt Pavlovi kuulsatest eksperimentidest inspireeritud katsed ise olid sirgjoonelised. Esmalt näidati katsealustele abstraktseid pilte. Samal ajal mängiti neile kindlat lühikest helitooni. Uurimisalused õppisid ärritajaid omavahel seostama. Aja möödudes hakati neile näitama ainult pilte või lasti neil kuulata hoopis teist tooni. Katses osalejatel paluti anda märku, millal nad esialgset heli kuulsid ja kui kindlad nad endas seejuures olid. Sellega paralleelselt jälgiti nende ajutegevust.

Aeg-ajalt kuulsid helitooni selle puudumisel igasse katserühma kuuluvad inimesed. Kuid selgeltnägijad ja kõrgema psühhoosiriskiga uurimisalused eksisid pea viis korda sagedamini. Samuti olid nad enda valikus keskmiselt neljandiku võrra kindlamad. "Neil näis olevat tekkinud tavapärasest tugevam uskumus, et stiimulite vahel on seos. See on kooskõlas meie igapäevaste tähelepanekutega, et psühhiaatrilise häiretega inimesel on väga raske enda kujutlustest lahti lasta, isegi kui keegi nende ümber nende kogemustega ei nõustu," nentis Corlett.

Ajukuva piltidelt võis näha ebaharilikku ajuaktiivsust muu hulgas väikeajus ja hipokampust ümbritsevas piirkonnas. Piirkondi seostatakse muu hulgas omaenda keha kohta ennustuste tegemise, liigutuste planeerimise ja mälestuste moodustumisega või laiemalt – välismaailma puudutava pildi uuendamisega.

Nii Corlett kui ka Powers loodavad, et tulemused annavad vihjeid mitmete vaimsete häirete raviks. „Näiteks saab kasvatada sügava koljuülese stimulatsiooniga väikeaju erutatavust. Oletame, et see aitaks patsiendil paremini hoomata neid ümbritseva keskkonna muutlikkust. Sama tehnika abil saab mõjutada ka piirkonda, mida seostatakse tugevamate varasemate uskumustega. Seeläbi toetuks inimesed vähem oma varasematele kogemustele,“ lisas Corlett. See tuleks antud juhul ainult kasuks.

Kaugemas tulevikus võiks katses kasutatud lähenemise abil määrata nende sõnul täpsemat ravi ja märgata kiiremini psühhoosi all kannatavaid patsiente. Mida kiiremini raviga algust tehakse, seda vähem võtab Powersi sõnul aega sellest taastumine.

Laiemas plaanis lisavad tulemused täiendavat toetuspinda hüpoteesile, mille kohaselt on aju suuresti varasematele kogemustele tuginev ennustusmasin. "Idee, et juba olemasolevad tugevad veendumused on hallutsinatsioonide tekkimisel üheks juhtivaks teguriks, on selle üks ennustusi. Tulemused viitavad, et aju usaldab sellisel juhul rohkem oma ootusi ja uskumusi, kui väljast tulevat informatsiooni," kinnitas Corlett.

Katset kirjeldati ajakirjas Science.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.