Atmofääriteadlane selgitab, kuidas tekkis Lõuna-Soome pilvedesse auk ({{commentsTotal}})

Lõuna-Soome taevas nähtav pilvelumestus.
Lõuna-Soome taevas nähtav pilvelumestus. Autor/allikas: Seija Paasonen / Yle

Eile levisid sotsiaalmeedias teated kummalisest Lõuna-Soome kohal laiuvasse pilvkattesse ilmunud august. Kui kõmu- ja ühismeedias tehti – nagu tavaks – peeneid vihjeid tulnukatele, kinnitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, et tegu on tavapärase atmosfäärinähtusega. Möödunud aastal pälvis pilvelumestust kujutav foto isegi ajakirja Eesti Loodus auhinna.

Tavaliselt ilmuvad ümmargused või ovaalsed augud kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvedesse (Altocumulus).

"Nähtus tekib, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on -20...-30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi* pole piisavalt," selgitas Kamenik. Looduses saab vesi jääda kapillaarides või väikeste piisakestena allajahtunud olekus jääda vedelaks kuni –40 °C.

"Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, võib aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu kohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja," lisas atmosfääriteadlane. Nii jääbki pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.

Mõnikord seostatakse pilvede lumestust Kameniku sõnul ka joonpilvedega (distrail) haakuvate vandenõuteooriatega. Selles valguses võib lumestust käsitleda hoopiski justkui hajujäljena. Kuid mis on hajujälg?

"Kuigi õhusõidukid just tekitavad pilvi, võib olukord olla hoopiski vastupidine: lennuk võib olemasolevaid pilvi hajutada. Hajujäljed kujunevad juhul, kui mõni õhusõiduk lendab läbi olemasoleva pilvekihi, vallandades pilvepiiskade jäätumise ja sademetena väljalangemise. Järele jääb tunnelitaoline või ovaalikujuline pilvedeta või sajujoontega palistatud koht, mis võib soodsatel tingimustel muunduda nn pilvelumestuseks," selgitas atmosfääriteadlane.

Kamenik meenutas, et 2006. aastal pälvis Kadi Soo pilvelumestusest tehtud foto „Pilvelaev“ ajakirja Eesti Loodus auhinna.


* – Sublimatsiooni- ehk jäätuumakesed (ka külmumis-, jäätekketuumad) on mikroskoopilised aineosakesed, millest võivad soodsatel tingimustel saada auru sublimatsioonitsentrid. Nendeks sobivad nii (purunenud) jääkristallid kui mineraalne tolm. Sademete tekitamiseks on sobilikud kunstlikud jäätuumad, mis võivad olla näiteks orgaaniliste ainete osakesed, milles on vesinikradikaale, või anorgaanilise aine kristallid, mille kristallvõre on sarnane jää kristallvõrega. Selline on näiteks hõbejodiid (AgI).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.