Atmofääriteadlane selgitab, kuidas tekkis Lõuna-Soome pilvedesse auk ({{commentsTotal}})

Lõuna-Soome taevas nähtav pilvelumestus.
Lõuna-Soome taevas nähtav pilvelumestus. Autor/allikas: Seija Paasonen / Yle

Eile levisid sotsiaalmeedias teated kummalisest Lõuna-Soome kohal laiuvasse pilvkattesse ilmunud august. Kui kõmu- ja ühismeedias tehti – nagu tavaks – peeneid vihjeid tulnukatele, kinnitas atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, et tegu on tavapärase atmosfäärinähtusega. Möödunud aastal pälvis pilvelumestust kujutav foto isegi ajakirja Eesti Loodus auhinna.

Tavaliselt ilmuvad ümmargused või ovaalsed augud kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvedesse (Altocumulus).

"Nähtus tekib, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on -20...-30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi* pole piisavalt," selgitas Kamenik. Looduses saab vesi jääda kapillaarides või väikeste piisakestena allajahtunud olekus jääda vedelaks kuni –40 °C.

"Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, võib aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu kohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja," lisas atmosfääriteadlane. Nii jääbki pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.

Mõnikord seostatakse pilvede lumestust Kameniku sõnul ka joonpilvedega (distrail) haakuvate vandenõuteooriatega. Selles valguses võib lumestust käsitleda hoopiski justkui hajujäljena. Kuid mis on hajujälg?

"Kuigi õhusõidukid just tekitavad pilvi, võib olukord olla hoopiski vastupidine: lennuk võib olemasolevaid pilvi hajutada. Hajujäljed kujunevad juhul, kui mõni õhusõiduk lendab läbi olemasoleva pilvekihi, vallandades pilvepiiskade jäätumise ja sademetena väljalangemise. Järele jääb tunnelitaoline või ovaalikujuline pilvedeta või sajujoontega palistatud koht, mis võib soodsatel tingimustel muunduda nn pilvelumestuseks," selgitas atmosfääriteadlane.

Kamenik meenutas, et 2006. aastal pälvis Kadi Soo pilvelumestusest tehtud foto „Pilvelaev“ ajakirja Eesti Loodus auhinna.


* – Sublimatsiooni- ehk jäätuumakesed (ka külmumis-, jäätekketuumad) on mikroskoopilised aineosakesed, millest võivad soodsatel tingimustel saada auru sublimatsioonitsentrid. Nendeks sobivad nii (purunenud) jääkristallid kui mineraalne tolm. Sademete tekitamiseks on sobilikud kunstlikud jäätuumad, mis võivad olla näiteks orgaaniliste ainete osakesed, milles on vesinikradikaale, või anorgaanilise aine kristallid, mille kristallvõre on sarnane jää kristallvõrega. Selline on näiteks hõbejodiid (AgI).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: